Planck staađâ

Planck staađâ (tubdâldâh h) lii almolâš luándustaađâ, mii ovtâstit távjuduv já energia ohtâduvâid nubijdis. Staađâ lii eromâšávt anolâš kvanttâmekanikist.

Miäruštâllâm

Ive 2019 anon valdum SI-ohtâdâhvuáháduv mield Planck staađâ h lii:

$h=6{,}626\,070\,15\cdot 10^{-34}\ {\mbox{J}}\cdot {\mbox{s}}$

Historjá

Staađâ lii finnim noomâs saksalii fysikkár Max Planck mield. Ive 1900 sun noobdij, ete šleđgâmagneetlâš suonjârdem šadda tiätu stuárusâžžân kvanttân, mon energia lii njuolgist viärdálâš suonjârdem távjudâhân:

$E=hf,$

mast E lii kvaantâ ađai footoon energia, h Planck staađâ já f suonjârdem távjudâh.

Redusistum Planck staađâ

Maŋgii lii anolub kevttiđ staađâ $h$ saajeest nk. redusistum Planck staađâ $\hbar$, mii šadda tast, ko Planck staađâ juáhhoo $2\pi$:jn:

$\hbar ={\frac {h}{2\pi }}={\frac {6.626\,070\,15}{2\pi }}\times 10^{-34}\,\mathrm {J{\cdot }s} =1.054\,571\,817...\times 10^{-34}\,\mathrm {J{\cdot }s}$

Redusistum Planck staađâ $\hbar$ koččoo motomin Dirac staađđân Paul Dirac mield.

Ko kiävttoo redusistum Planck staađâ, lii máhđulâš kovediđ footoon energia čuávuvávt:

$E=\hbar \omega ,$

mast $\omega$ lii suonjârdem kulmetávjudâh.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Planck staađâ.