Pase Fridolin
Fridolin lâi irlandlâš muŋkki, kote eelij tuođânálásávt 500-lovo aalgâst. Vistig Fridolin poorgâi Poitiersist. Sun kunnijâtij Hilarius, kii lâi hävdidum tohon. Naharist sun uážui pákkum, et sun ferttij juátkiđ määđhis. Sun juuđij Strasbourg já Konstanz peht Churân. Määđhi ääigi sun vuáđudij maaŋgâid kirhoid, moh kočoduvvojii Hilarius-kirkkon. Fridolin vuáđudij Säckingen luostar Rhein-juuvâ suollui. Tobbeen sun tooimâi pappân já levâttij ristâosko.[1]
Fridolin lii tehálâš pasealmai Glarusist. Suu kove lii Glarus vaakunist já liipust. Fridolin nommâpeivi juhloo njuhčâmáánu 6. peeivi. Párnááh cokkiitteh talle stuorrâ tuulâid. Taat kočoduvvoo Fridlisfüür (Fridolin-tullâ) -ärbivyehhin. Távjá kištottâlloo tast, kiän tullâ puálá kuhemustáá.[2]
Legend
[mute | mute käldee]Legend mield kuávlust aasáin viiljâkyevtis: nánnáás Urso já hänis Landolf. Urso skeŋkkij Fridolinân stuorrâ kuávlu Glarusist. Maŋeláá, ko Urso lâi jáámmám, Landolf halijdij kuávlu maasâd. Maainâs muštâl, et Fridolin iällááttij Urso. Návt puohháid puovtij čäittiđ, et Urso skeŋkkâ Fridolinân lâi olmâ skeŋkkâ. Landolf palaskij já adelij meiddei jieijâs uási enâmist Fridolinân. Taan maŋa Fridolin vuáđudij lase kirhoid kuávlun.[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Pase Fridolin.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ St. Fridolin www.newadvent.org. Čujottum 26.3.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Fridlisfüür glarnerland.ch. Čujottum 26.3.2025. (saksakielân)
- ↑ Leo, Hermann: Der heilige Fridolin, s. 163–167. Herder, 1886. Tyeje nettiversio. (saksakielân)