Muorâtikke
| Muorâtikke Ixodes ricinus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš) |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Lođâsjuálgásiih Arthropoda |
| Vyeliráiđu | Käibiruáháliih Chelicerata |
| Luokka | Evnielleeh Arachnida |
| Vyeliluokka | Puuŋkih Acari |
| Lahko | Ixodida |
| Hiäimu | Muorâtiheh Ixodidae |
| Suuhâ | Ixodes |
| Šlaajâ | ricinus |
Muorâtikke (Ixodes ricinus) tâi puŋkki lii ellee, mii kulá puŋkkijd.[1] Ton käskim puáhtá levâttiđ varâlijd taavdâid ulmuid.[2][3] Muorâtikke tiättoo Tave-Afrikist já vijđes kuávluin Euroopist.[4] Suomâst ton tiettumkuávlu olá Ålandist rááján, mii jotá Joensuust Oulun.[5] Tavemuuh näälih láá Ruávinjaargâ kuávlust.[6]
Olgohäämi
[mute | mute käldee]Muorâtikke lii smavvâ ellee: rävis muorâtihe roppâ lii 3–4 mm kukkosâš. Nuorâ muorâtiihij ađai nyymfij kukkodâh lii vuálá 2 mm, já kiivsâ kukkodâh lii vuálá 1 mm. Niŋálâs lii kuohtii nuuvt styeres ko ores. Ton roppâ lii tuolbâs.[1]
Tego puoh evniellein, muorâtihheest láá nelji jyelgipaarâ, käibiruáhih já kyevtuáság roppâ.[7] Kiivsâin láá kuittâg tuše kulmâ jyelgipaarâ. Muorâtihe jyelgih láá tevkkâdeh. Ovdâroppâ lii čappâd, já monnjâroppâ vist lii ruopsisruškâd.[1]
Talle ko muorâtikke njama voorâ iššeedstis, te ton monnjâroppâ pogâštuvá.[5]
Mudoh já eellimtäävih
[mute | mute käldee]Muorâtikke iälá 2–4 ive. Tast láá kulmâ ovdánemmudo: kiksâ, nymfi já rävis muorâtikke. Suomâ šoŋŋâduvâst ohtâ muddo pištá suulân oovtâ ive, mutâ lieggâsub šoŋŋâduvâst ellee sáttá šoddâđ kiivsâst rävis muorâtikken oovtâ keesi ääigi. Muorâtikke taarbâš voorâ, vâi tot puáhtá ovdániđ muddoost nuubán. Rävis niŋálâs taarbâš voorâ meid toos, ete tot puáhtá monniđ.[5][8][9]
Muorâtikke taarbâš liegâsvuođâ já lahtâvuođâ. Tot šadda aktivlâžžân talle ko liegâsvuotâ paijaan viiđâ ceehi paajaabel. Tot ij killáá koškesvuođâ: 25 °C liegâsvuođâst niŋálâsmuorâtikke ciävzá paijeel kulmâ mánuppaje, jis ááimu lahtâvuotâ lii 95 %, mutâ tot jáámá oovce peeivi siste, jis lahtâvuotâ lii 70 %. Ollásávt koškes ááimust tot jáámá oovtâ pirrâmpeeivist. Nuuvtpa muorâtikke iälust eromâšávt riddokuávluin, kost lii tuárvi laavtâs. Tot tiättoo kuittâg jyehi saajeest, kost máhđuliih iššeedelleeh láá tuárvi ennuv. Kiivsah já nyymfih-uv kevttih táválávt iššeednis jursseid, tivreporreid, njuámmilijd, luudijd já joba kašmârdeijeid. Rävis muorâtiheh vist oceh stuárráábijd elleid.[9]
Muorâtikke ij liihâd ennuv. Tot lii hiđes ige määti njuškiđ. Ko šoŋŋâ lii hiäivulâš, te muorâtikke vuárdá vuálááššadolâšvuođâst uđđâ iššeedellee já talle tarvan toos kiddâ. Muorâtihheest iä lah čalmeh, peic tot áiccá ovdâjuolgijdiskuin sierâlágánijd kemialijd ovtâstuvâid tego čiđđâdioksid, moh vuáččuh ellein já ulmuin. Ton lasseen muorâtikke áiccá spoorrân, jođo já čuovâ.[9]
Ko muorâtikke lii tarvanâm uđđâ išedân, te tot ocá pyeri saje já cááhá njamonjuunees išedân. Rävis muorâtikkeniŋálâs porá koskâmiärálávt 7–8 pirrâmpeivid. Nyymfih já kiivsah poreh muáddi peeivi. Puurrâmpaje aalgâst muorâtikke lii vala viehâ tuolbâs, mutâ ton loopâst tot pogâštuvá. Puurrâmpaje maŋa ellee čuáldás iššeedstis já kačča meddâl.[9]
Rävis niŋálâs čuággá voorâ suulân čyetikiärdásávt jieijâs tiädu verd. Tot parâttâl távjá jo puurrâmpaje ääigi teikâ tállán ton maŋa iššeedellee tuurhâst. Niŋálâs mannee 2 000–3 000 manneed.[5][9] Muorâtiihij jamâlâšvuotâ lii styeres: kyevtituhháát maaneest ovdáneh kyehtičyeđe kiksâd, main vist ovdáneh kyehtlov nymfid. Loppâloopâst tuše muáddi kiivsâ šaddeh rävisin já juátkih suuvâ.[9]
Muorâtiheh lävdih uđđâ kuávloid iššeedellei fáárust. Návt toh pyehtih lavdâđ meid ovdâmerkkân suolluid. Tastko muorâtiheh iä liihâd ennuv, te toh kávnojeh távjá stuorrâ ellei kiäinui já jurssei piäjui alda.[9]
Taavdah
[mute | mute käldee]Muorâtikke puáhtá njuámuttiđ varâlijd taavdâid ulmuid. Taavdah njuámuh käskim peht.
Borrelioos
[mute | mute käldee]Borrelioos ađai Lyme tavdâ lii táválumos muorâtihe njuámuttem tavdâ. Suomâst láá suulân 7 000 tábáhtussâd ihásávt. Borrelioos lii njuámmootavdâ, mon toovvât Borrelia burgdorferi -bakteer. Borrelioos njuámu muorâtihe käskim peht 1–2 peeivi siste. Mađe kuhheeb ellee lii kiddâ liškeest, te tađe stuárráb lii riskâ toos, ete borrelioos njuámu.[2]
Borrelioos vuosâtavdâmerkkân lii távjá ruopsis ittum, mii vijđán käskimsaje pirrâ. Nubbe máhđulâš vuosâtavdâmerkkâ lii pyeriluándug šodâlmâs, mii ruápsáá teikâ čuávjáá. Motomin vuosâtavdâmeerhah iä lah ollágin. Jis tavdâ ij hoittájuu, te tast sättih šoddâđ jieškote-uvlágáneh čuolmah liškeest, niärváduvâst, lođđâsijn, teekijn, vááimust já čoolmijn. Borrelioos hoittájuvvoo antibiootijguin.[2]
Muorâtikkevuoiŋâškuddum
[mute | mute käldee]Muorâtikkevuoiŋâškuddum ađai TBE (eŋgâlâskielân tick-borne encephalitis) lii härvinub mutâ viärráb muorâtihe njuámuttem tavdâ. Suomâst láá suulân 60–150 tábáhtussâd ihásávt. Tot lii virustavdâ já njuámu käskim peht tuše muádi miinutist. Vuosâtavdâmeerhah iteh 4–28 pirrâmpeeivi keččin käskimist, táválávt kuittâg suulân oho siste. Tavdâmerháid kuleh kumeštâs já illávaijeem, moh pišteh koskâmiärálávt 4–7 peivid.[3]
Suulân 20–30 prosentid ulmuin tavdâ ovdán nube muudon ađai eidusii vuoiŋâškudduumân. Tot itá suulân oho keččin tast, ko vuosâtavdâmeerhah láá lappum. Vuoiŋâškuddum tavdâmerháid kuleh kumeštâs, uáivipoovčâs, illávaijeem, storgâ niske, ärgivuotâ čuovân sehe máhđuliih nevrologliih tavdâmeerhah tego fiätu hemâdâsah, čarviittuvah já vuoččum.[3]
Muorâtikkevuoiŋâškudduumân ij lah tiätu talhâstipšo, peic tipšo meriduvvoo tavdâmeerhâi mield. Vuoiŋâškuddum kalga távjá tipšuđ pyecceeviäsust.[3]
Taavdâi estim
[mute | mute käldee]Puoh tehálumos vyehi estiđ taavdâid lii kárvudâttâđ olmânáál talle ko jotá muorâtikkekuávluin. Kuhes puksânjäälmih já suájáh sehe ollâ stevileh estih muorâtihe pesâmist liške oolâ ovdil ko olmooš huámmáš tom. Kannat meid pieijâđ puksânjaalmijd suhái siisâ. Jis uási liškeest páácá päljisin, te ton oolâ kannat pieijâđ tivremiirhâ. Jo jođedijnis puáhtá tärhistiđ, láá-uv pihtâsijn muorâtiheh, já te pääihist kannat tärhistiđ sehe pihtâsijd já ubâ liške olmânáál. Eromâšávt kannat kiddiđ huámášume vuoptáid, peljijd já tagaráid soojijd ko käŋŋiráid, idduid já háácán.[2][3]
Tot, et pääihist täärhist pihtâsijd já roopâ, lii pyeri vyehi estiđ borrelioos. Mutâ tastko muorâtikkevuoiŋâškuddum njuámu jo muádi miinut siste, te lii eromâš tehálâš kárvudâttâđ olmânáál já estiđ muorâtihe käskim ollásávt. Muorâtikkevuoiŋâškuddum várás lii meiddei puákuttâs. Jis jotá riskâkuávluin, te kannat puákuttuđ. Tot lii Suomâst nuuvtá tagaráid ulmuid, kiäh ääsih riskâkuávluin. Riskâkuávluh kávnojeh THL kárttáheiviittâsâst.[3]
Jis muorâtikke lii káskám, te tom kalga meddâlistiđ tállán ovdâmerkkân pinsetijguin. Käskimsaje kalga putestiđ putestemamnâsáin, já kieđâid kalga poossâđ pyereest. Jis käskimsajan iteh tavdâmeerhah, te kalga ájáttâlhánnáá moonnâđ tuáhtárân.[2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Muorâtikke.
Keejâ meid
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b Puutiainen – Ixodes ricinus laji.fi. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č Borrelia Terveyden ja hyvinvoinnin laitos. 7.12.2023. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č d Puutiaisaivotulehdus eli TBE - THL Terveyden ja hyvinvoinnin laitos. 10.1.2025. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ Ixodes ricinus - Factsheet for experts www.ecdc.europa.eu. 17.6.2017. Čujottum 8.6.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c Punkit (puutiaiset) luonnossa www.punkki.net. 30.5.2024. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ Punkki voi väijyä lumen keskellä sulassa paikassa – Professori: ”Lapin aikaiset havainnot ovat harvinaisia, mutta mahdollisia” Yle Uutiset. 3.5.2024. Čujottum 8.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ Chatterjee, Anushka: Tick (Ixodida) - Types, Size, Diet, Anatomy, Habitat, and Pictures AnimalFact.com. 28.3.2024. Čujottum 7.6.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Tietoa punkeista | Rokotesuoja www.rokotesuoja.fi. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č d đ Puutiaisten elämä Duodecim Terveyskirjasto. 6.9.2021. Čujottum 7.6.2025. (suomâkielân)