Njuškii siskáldâsân

Mánukoppâ

Wikipedia:st
Mánukoppâ já mánuskiärru

Mánukoppâ lii koopâhámásâš mánusâšsyeji. Tot piäijoo mánusij ääigi nissoon iämádâhân nuuvt ete mánusâšvardem čuággoo toos.[1] Siämmáásullâsâš mánusâšsyeji lii mánuskiärru, mii sulâstit váhá pessaar. Mánuskiäru kuittâg pieijih pajeláá ko mánukoopâ, aaibâs kuáhtunjäälmi oovdân.

Ko mánukoopâ verdid eres mánusâšsuojijd, te tot lii kuhesáigásii kiävtust ekologâlub já häälbib muulsâiähtu.[1] Kevttim algâttem lii kuittâg tivrâsub tanen ko ohtâ mánukoppâ máksá eenâb ko pakkeet tagarijd mánusâšsuojijd, moh kiävttojeh tuš ohtii.

Mánukoopâid valmâšteh ovdâmerkkân talhâstieđâlii silikonist, luándukumist já TPE-lastikist.

Historjá

[mute | mute käldee]

Mánukoppâ ij lah uđđâ hutkos, pic ton toimâmmekanism keksejui jo 1930-lovvoost.[1] 1900-lovvoost maaŋgah pegâlmâs irâttâsah iskii levâttiđ tiäđu mánukoopâin, mutâ karttii joskâđ stuárráámuu uási koopâ pyevtittâsâin, tastko ulmuuh iä tuárvi uástám taid.

2010-lovvoost mánukoppâ lii vuáhádutškuáttám saajees täsiviärdásâš muulsâiähtun eres mánusâšsuojijn tego tamponijn. Tiätu mánukoopâin lii levânâm ovdâmerkkân tiervâsvuođâtiäđu tiijmij, lostâartikkâlij já syemmilij videobloggajeijei já bloggajeijei peht.[1] Eenâb já eenâb nisoneh oceh muulsâiävtuid kerdikiävttusij tamponij já mánusâšsuojij sajan ovdâmerkkân tiervâsvuođâlij, pirâslij, ekonomâlij teikkâ keevâtlij suujâi tet. Eres pivnohis muulsâiävtuh láá pirâsustevlâš pumbulist rahtum tamponeh, kággást rahtum syejeh, moid puáhtá poossâđ, já luándu poossâmkuobbârist valmâštum mánusâškuobbâreh.[2]

Kevttim

[mute | mute käldee]

Stellim

[mute | mute käldee]
Mánukoppâ stellejuvvoo iämáduv vyelikiäčán.
Mánuskiärru stellejuvvoo iämáduv pajekiäčán hepâtäävti tuáhá.

Mánukoppâ stellejuvvoo iämáduv siisâ. Mánukoopâ puáhtá kevttiđ mon peri muddoost mánusâšpaje, ađai ton stellim puáhtá hárjuttâllâđ já koopâ puáhtá kevttiđ jo ovdil mánusij älgim.

Mánukoopâ stellim váátá mottoom verd hárjuttâllâm eromâšávt jis kevttee ij lah jo hárjánâm tamponij kevttimân. Čäcivuáđusii njulčásmittemvuoidâs puáhtá kevttiđ, mutâ motomeh vuoidâseh sättih vahâgittiđ koopâ materiaal.

Kieđâid kalga poossâđ ovdil mánukoopâ stellim, amas bakteereh peessâđ iämádâhân irdeluttiđ. Stellim várás koopâ ferttee máccuđ, já tast ferttee toollâđ kiddâ nuuvt vyellin koppâuási ko máhđulâš. Máccumstiijlah láá maaŋgah. Tast maŋa ko koppâ lii maccum, stellejuvvoo tot iämádâhân stivriimáin tom pajas- já majaskulij. Ko kevttee luáštá koopâst, tot lekkâs. Visásmittem várás koopâ puáhtá jurâttiđ várugávt ton aksel pirrâ, teikkâ keessiđ koopâ váhá vuáluskulij ton ponneest. Lekkâsem puáhtá tärhistiđ juurâtmáin suormâ koopâ pirrâ iämáduvvâst. Koppâ kolgâččij leđe iämáduv vyelikeejist, mutâ ij nuuvt vyellin, ete tot lii suámittemeht. Lii táválâš, ete koppâ paijaan iämáduvvâst kevttim ääigi.

Meid mánuskiärru stellejuvvoo iämádâhân nuuvt, ete tot lii maccum. Tom kuittâg oigeh pajeláá ko mánukoopâ, aaibâs hepâtäävti tyehiuási räi. Motomij nisonij hepâtäävti stiällu sáttá estiđ teikkâ hettiđ mánuskiäru stellim.

Mánukoppâ piso sajestis iämáduv seeini já koopâ roobdâi tovâttem vááijuvtedduu sehe iämáduv teehij keežild. Jis tot oro vuájumin vuáluskulij, te sáttá leđe, ete koppâ ij lah stellejum olmânáál, já toos ij lah šoddâm vááijuvteedâ. Mánuskiärru vuárustis piso luándulávt sajestis, ige taarbâš njamo.

Meddâlistem

[mute | mute käldee]

Mánukoopâ teikkâ -skiäru puáhtá kyeđđiđ sajasân joba 12 tiijmán ovdil kuorrim. Táválávt tom kyerrejeh 2–4 tove peeivist.[3] Siskáldâs kyerrejuvvoo jo-uv hiivsigliitán teikkâ lavuaarân. Tast maŋa koopâ teikkâ skiäru puáhtá toideđ kolgee čääsi vyelni já stelliđ maasâd sajasân.

Mánuskiäru meddâlistmist keesih skiäru keppisávt ponneest teikkâ oigeh suormâ vistig koopâ pajeroobdâ já iämáduv kooskân, já tastoo talle keesih meddâl iämáduvvâst. Jis ij uulât mánuskiäru roobdâ räi, te puáhtá tom keessiđ várugávt ponneest vuáluskulij. Meddâlistem várás mánuskiärust lii jo-uv riggee teikkâ rogge.[4]

Putestem

[mute | mute käldee]

Kieđâid kalga poossâđ ovdilgo váldá koopâ meddâl. Koopâ ferttee poossâđ vistig kolmâ já talle kume čassijn. Saaibâi pH-áárvuin láá iäruh, moh taheh tom, ete puoh saaibah iä heivee mánukoopâ posâmân.[5] Mánukoopâ ferttee desinfistiđ aainâs-uv ohtii mánusâšpaje ääigi.[1]

Torvolâšvuotâ

[mute | mute käldee]

Huolâlâš kevttimâin já tiipšoin mánukoopah láá hygienisiih já siämmáá torvoliih ko tamponeh-uv. Ovtâstum staatâin koopâi valmâštem já kvaliteet tárkkoo tiervâsvuotâvirgetoimâttâh FDA, já uccâ juávkku nisonijd lii kiävttám koopâ jo maŋgâlov ihheed. Koopâ kiävtun lohtâseijee TSS-ovdâmeerhâid lii kavnum tuš ohtâ[6], mii meerhâš tom, ete mánukoopâ kevttimist šoddâm TSS-syndroom ličij uáli jo härvinâš. Koopâ iä kuittâg lah tutkâm nuuvt ennuv, ete puávtáččij ettâđ, ete tot ij kuássin ličij tovâttâm tiervâsvuođâlijd hááituid.

Hämeenlinna faŋgâlist mánukoopâ kevttim lii kieldum torvolâšvuotâsuujâi tet. Faŋgâl njunošeh oskoh, ete koopâ puávtáččij kevttiđ iššeen narkotiikij syelijođettemist faŋgâlân.[7]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Kuukautiskuppi  –  11.12.2024 versio