Lájukappeer

Outi Pieski rähtim lájukappeer Siida čáitálduvvâst

Lájukappeer (suomâkielân sarvilakki, orjâlâškielân ládjogahpir) lii säminisonij ärbivuáválâš leđđeekappeer, mii lâi anarâšâin já tavesämmilijn kiävtust aainâs-uv 1800-lovo loopâ räi.

Lájukappeer anneem

Lájukappeer sulâstit uáiviuásis tááhust táválii säminisonij leđđeekappeer, mutâ kappeer juátkoo čuárvin uáivičohheest, já čuárvi siskiibel uási, lááju, lii rahtum muorâst. Argâpeeivij uáivi häämi čuávvoo kappeeruási puovtij kevttiđ tagarin, já posij ääigi toos lohtui čuárviuási. Historjálávt kirjálâšvuotâ muštâl lájukaperijn 1700-lovvoost ovdâskulij. Syemmilâš pappâ Antti Andelin čáálá 1800-lovo koškâmuddoost, maht puohahasiih nisoneh onnii lájukaperijd, já ete sämialmai lâi čiävláá, jis suu kálgu já nieidah onnii lájukappeer markkânijn. Sämmilâš kirječällee Pedar Jalvi kovvee lájukappeer ano heejâin. Myerssee oonij lájukappeer lájuttáá, já hervâpäädih lijjii korrum láju-uásán ložžâsávt. Siämmáásullâsâš tääpi lii vala-uv uáinimnáál sämmilijn heejâin. Tovláin heejâin eres nisoneh onnii lájukappeer, mast lâi lááju. Heejâi maŋa irge adelij myerssei jieijâs rähtim uđđâ lááju.

Lájukappeer lappum

Lii arvâlum, ete lájukappeer ano nuuvâi kirho vaiguttâs tiet, tastko paapah uskuu, ete kappeer láájust aasâi piiru. Eromâšávt tagarijn kuávluin, kost lestadiolâšvuođâ vaiguttâs lâi koorâs, säminisoneh uskuu toos. Lájukappeer maŋa nisoneh aneškuottii uáli vyeligâš já uáivi mield lonnjoo leđđeekappeer. Lestadiolâšvuođâ vaiguttâs anarâšâi kooskâst ij lamaš koorâs, mut liijká lii uskum, ete kappeer onnui unohâssân, tâi muoti muttui. Anarâš nisoneh aneškuottii eidu taan ääigi, 1800-lovo loopâst, távjá kappeer saajeest vielgis lijne uáivist eromâšávt markkânijn já kirhoost. Vuossâmužžân lájukappeer lappui Suomâ peln Iänuduvvâst já Kuovdâkiäinust 1800-lovo pelimuddoost. Majemustáá kappeer lâi kiävtust Varjâvuonâst, kuus meiddei maaŋgah anarâšah lijjii varrim.

Lájukappeer häämih já maalih

Lájukapereh láá lamaš ubâ Sämienâmist viehâ siämmáálágáneh, mutâ nuorttii- já viestârpele kaperij kooskâst láá lamaš motomeh iäruh. Kapereh, moh láá siäilum museoin já eres nurâlduvâin, láá iänááš nuorttiibel mallisiih. Anarist kevttui siämmáš malli ko Ucjuuvâst já Nuorttâ-Finnmarkist.

Kappeer lááju lii rahtum muorâst, peesist tâi suávist. Tovláš lááju, eromâšávt njuolgâdub maalist, saatij leđe rahtum meiddei šišneest. Muorâlááju tuoijum lâi almai pargo, mutâ nisoneh láá mudoi kuárrum kappeer. Lááju koolgâi ain tuoijuđ tiätunisonân, já tom koolgâi hammiđ kevttee uáiván vuovâsin. Kappeer lâi talle uáli persovnlâš tiŋgâ. Kappeer lii táválávt korrum ruopsis leđđest, mutâ meiddei čuovjis já ruánáá kapereh láá siäilum. Kaperist láá peljipiltoh nuuvtko nisonij kaperijn mudoi-uv. Muáturoobdâst lii távjá virkkajum suoggâmpäddi. Čuárviuási saavŋijn láá leđđest čuoppum hervâpäädih. Uáivipirrâsist lii táválávt kággást korrum kubdâ hervâpäddi. Kappeer monnjâuási roobdâst lii kezis tyehileđđee, mii čavgee kappeer nuuvt, ete tot piso uáivist pyerebeht. Čuárviuási pirrâ lii čonnum kuhes hervâpäddi, mii hiäŋgáá kevttee seelgi mield. Päddi puáhtá leđe ostum valmâš päddi tâi čuoldum päddi.

Šaamšiǩ já lájukappeer

Anarist lijjii lájukappeermiästáreh, ovdâmerkkân Anna Mujo Kossenâmist. Láájoid vuolâi ovdâmerkkân Saammâl Valle Värigâšnjaargâst.

Lájukappeer lii uási sämmilii kappeerärbivyevist. Eres sämijuávhui nisonijn láá lamaš siämmáásullâsiih kapereh. Nuorttâkáálgui kapereh šaamšiǩ já duorrangahpir, moh láá aanoost Tave-Ruotâst já Tromssaast, sulâstiteh lájukappeer. Nisoneh láá annaam lájukaperáin eromâš olgopihtâs, njälmivattuu, mii lii luká nálásâš leđđeepiivtâs. Njälmivaatâ lii ucceeb já uánehub ko lukká já tast ij lah čuppâ. Njälmivattuu niske peln lii päddi, mii pieijui lájukappeer oolâ nuuvt, ete kappeer pisoi pyerebeht kevttes uáivist.

Rematriaatio já ärbivyevi iäláskittem

Anna-Briitta Morottaja, js. Mattus, Movsháást kuárui ive 1926 lájukappeer Samuli Paulaharjun, kote haavâi kappeer Pohjois-Pohjanmaa museon. Maŋeláá anarâš tuáijár Ella Sarre uápásmij taan kaperân já kuárui uđđâ kappeer museo lájukappeer mield. Kietâtyejiärbi lâi potkânâm, já nuuvt aalgij ton iäláskittem museoi já eres nurâlduvâi tutkâm peht.

Taažâst tuáijár já totkee Gunvor Guttorm tuđhâškuođij ive 2006 lájukaperijd. Suu mielâst lappum kulttuuräärbi iäláskittem váátá tuájárij savâstâllâm koskânis. Sun raahtij olssis lájukappeer, mutâ sun ij kopijistám nurâlduvâin kavnum puáris kappeer, pic tuuđhâi jieijâs kuávlu láájui haamijd já kaperij hervim. Sun smietâdij lájukappeer häämi keevâtlâšvuođâ sehe tyeje muččâdvuođâ.

Pelivalmâš lájukapereh SMK kuursâst 2023

Tuoppust rahtum lájukappeer lááju

Suomâst Miina Seurujärvi lii tutkâm lájukaperijd jieijâs timmâtyejitotkos loppâpargoost Säämi máttááttâskuávdáást já kuárrum olssis kappeer. Ive 2017 tuáijár já taaidâr Outi Pieski ja totkee Eeva-Kristiina Harlin algâttáin Máttáráhku ládjogahpir – Esiäidin sarvilakki -proojeekt, mast suoi tuđháin lájukappeer tiettuu, taiđuu já tyeje vuovijguin. Proojeekt tehálâš uási lijjii pargopáájáh, main maaŋgah säminisoneh máttááttâllii oovtâst tuoijuđ kappeer tááláin vuovvijn. Ohtâsiih savâstâlmeh iäláskittii siärvuslii tiäđu. Proojeekt jotkui, já kirje Ládjogahpir – Máttáráhkuid gábagahpir almostui ive 2020. Kirjeest suoi oovdânpuovttijn uđđâ tuáváduv rematriaatio, mii tiäddut repatriaatio (ađai om. museoi sämitiŋgâi macâttem Sämikuávlun) lasseen macâttemproosees merhâšume sämisiärvusist. Eeva-Kristiina Nylander (ovd. Harlin) nágáttâlâi ive 2023 tuáhtárin siämmáá fáádást.

Ive 2023 Säämi máttááttâskuávdáš ornij kyehti lájukappeer tuáijumkuursâ Anarist Suomâ pele tuájáráid. Kurssáid uásálistii sehe tavesämmiliih já anarâšah. Kuursâin juátkojii keččâlmeh, maht lááju puovtij rähtiđ älkkeebeht já muorâttáá. Motomeh uásálisteeh tuáijojii lááju ärbivuáválávt muorâst, mutâ iänááš uásálisteeh keččâlii kuárruđ lááju assaas tuopâpittáin, moh lijjii korrâdum lijmijn. Puátuseh lijjii pyereh, já nuuvt Aanaar markkânist oinuuškuottii uđđâ lájukapereh.

Kirjálâšvuotâ

• Nikula, Kaisu (2024). Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi – Čielgiittâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission. Staatârääđi. ISBN 978-952-383-514-6.
• Nylander, Eeva-Kristiina (2023). From Repatriation to Rematriation. Dismantling the attitudes and potentials behind the repariation of Sámi hertitage. Giellagas Institute, University of Oulu. ISBN 978-952-62-3569-1.
• Pieski, Outi; Harlin, Eeva-Kristiina (2020). Ládjogahpir – Máttáráhkuid gábagahpir. The Ládjogahpir. The Foremothers' Hat of Pride. Davvi Girji. ISBN 978-82-329-0171-5.
• Sarre, Ella (2012). Anarâšpivtâstem. Sämitigge. ISBN 978-952-441-246-9.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Lájukappeer.

• Repatriaatiosta rematriaatioon. Saamelaisen kulttuuriperinnön palautuspolitiikan haasteet ja mahdollisuudet (suomâkielân)
• Ládjogahpir Dálvadasas - Sámi nissonat soite hilgut ládjogahpira daningo dan mearkkašupmi nuppástuvai (tavesämikielân)
• Máttaráhku ládjogahpir - Esiäidin sarvilakki (suomâkielân)
• Ládjogahpir-prošeavttas almmustuvvá girji giđa mielde –gahpirgoarrunbájit soitet vel joatkašuvvat (tavesämikielân)