Matti Morottaja
Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (š. juovlâmáánu 28. peeivi 1942, Samudjävri, Suomâ) lii anarâškielâ iäláskittee já Anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. Sun lii porgâm ennuv anarâškielâ oovdân. Sun lii toimâm kuhháá anarâškielâ máttáátteijen já kielâ paijeentuállen. Sun lii meiddei čáállám já jurgâlâm kiirjijd, livđum, já suu ánsun lii kielâpiervâltooimâ vuáđudem já anarâškielâ iäláskittem táin metodáin. Sun lii vuosmuš anarâš kunneetuáhtár. Ive 2007 sun finnij Mikael Agricola -palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. Matti áásá perruinis Jormokuoškâst Anarist. Suu pärnivuođâ päikki lii Samudjäävrist.
Suuhâ
[mute | mute käldee]Suu algeh Petter, Saammâl já Mikkâl láá meid ovdedâm anarâškielâ.
Sämitigge
[mute | mute käldee]Morottaja lâi Suomâ Sämitige jeessân.
Anarâškielâ
[mute | mute käldee]Morottaja lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt anarâškielâ oovdedmân. Sun lii ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijeejesânijn já ive 1986 väljejui seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen. Sun lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010[1] já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid.
Palhâšumeh já tubdâstâsah
[mute | mute käldee]Morottaja finnij Suomâ Kulttuurruttârááju Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007. Laapi ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin.[2] Sun lii meid ive 2010 rääjist Helsig ollâopâttuv kunneetuáhtár.[3][4]
Kirjeh já jurgâlusah
[mute | mute käldee]Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh[5]:
- jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossâmuš kirje ive 1976,
- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suomâ-säämi-suomâ škovlâsänikirje ive 1983,
- čáállám luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987,
- jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst 4 ive 1988,
- jurgâlâm orjâlâškielâst Rauna Paadar-Leivo párnáikirje Hálssatanjeakki noaidi noomáin Halstemjeegi noaidi ive 1990[6],
- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993,
- toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet,
- jurgâlâm orjâlâškielâst Elle Márjá Vars kirje Oabbá oovtâst Kaarina Mattusáin noomáin Uábbi ive 1994
- toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996,
- jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed,
- ráhtám anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000.
- čáállám kirje ejistis Kuobžâ-Samâlist Kuobžâ-Saammâl ive 2020.
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ casle.fi Čujottum 9.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Helander, Astrid. Lappi universitehta nammadan guoktása gudnedoavttirin. Ávvir. 27.2.2019. Čujottum 4.2.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ Niittyvuopio, Aslak Ilkka. Matti Morottaja 70 jagi. NRK Sápmi. 28.12.2012. Čujottum 4.2.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ Ylikoski, Jussi. Giellaealáskahttima vejolašvuođat. Dutkansearvvi dieđalaš áigečála. Nr. 1/2019. Sijđo 22. Čujottum 4.2.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ Matti Morottaja Säämimuseo, 2006. Čujottum 4.8.2020
- ↑ Halstemjeegi noaidi Finna. Čujottum 15.10.2025. (orjâlâškielân)