Kuárvipelikaan
| Kuárvipelikaan Pelecanus crispus (Bruch, 1832) |
|
|---|---|
| Tile | NT (čalmeestoonnum)[1] |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Pelikaanlodeh Pelecaniformes |
| Hiäimu | Pelikaaneh Pelecanidae |
| Suuhâ | Pelecanus |
| Šlaajâ | crispus |
Kuárvipelikaan (Pelecanus crispus) lii pelikaanluudij hiäimun kullee vielgis lodde.
Stuárudâh já tobdomeerhah
[mute | mute käldee]Kuárvipelikaan kukkodâh lii 160–180 cm já tot tiäddá 10–13 kg. Kuárvipelikaan suájái njunekoskâ lii 270–320 cm. Tot lii váhá stuárráb ko pelikaan.[2]
Kuárvipelikaan lii vielgis lodde. Nuorâ lodeh láá paajaabeln ränisruškâdeh já vuoluubeln vielgâdeh.[2]
Lavdâm já eellimpiirâs
[mute | mute käldee]Kuárvipelikaan pessee Nuorttâ-Euroopist sehe Koskâ-Aasiast Montenegrost Mongolian. Euroopist pessee lodeh tálvástâleh Koskâmeerâ nuorttâriddoost, Ruošâ já Koskâ-Aasia Iranist, Irakist já Intia njargâenâmist sehe Mongolia Kiina nuorttâriddoost.[2]
Suomâst kuárvipelikaan lii oinum ohtii, kesimáánust 2025 Ålandist.[3]
Kuárvipelikaan iälust juhânjálmáduvâin, juuvâin já cuávis jaavrijn. Tot pessee suolluin tâi vijđes jävriruáhušaddoduvâin.[2]
Lasanem
[mute | mute käldee]Raavâd
[mute | mute käldee]Kuárvipelikaan porá kuolijd, maid tot pivdá táválávt ohtuu teikkâ kyevti tâi kuulmâ lode juávhuin. Kreikkaast lii oinum, ete tot lii pivdám kuolijd oovtâst skarfâiguin.[2]
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ IUCN Red List Čujottum 18.10.2025 (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c č Kiharapelikaani - Faktaa, ruokavaliota, elinympäristöä ja kuvia Animalia.biossa animalia.bio. Čujottum 18.10.2025.
- ↑ Ahvenanmaalla bongattu ensimmäinen kiharapelikaani Suomessa Yle Uutiset. 21.6.2025. Čujottum 18.10.2025. (suomâkielân)