Klausen-várádâhnjuáski
Klausen-várádâhnjuáski (saksakielân Klausenpass) lii várádâhnjuáski Uri kantonist Sveeicist. Ton alodâh lii 1 948 m merâase paajaabeln.[1]
Historjá
[mute | mute käldee]Klausenrennen
[mute | mute käldee]Klausen-várádâhnjuáski várádâhmaađij lii kevttum jo čuođij ivij ääigi. Algâaalgâst maađij huksejui keeđgijn já čunnust. Huksim lâi uáli vaigâd, tastko väärih láá ciägguseh, keezih já äŋgireh. 1920-lovvoost Klausen-várádâhnjuáski šoodâi pegâlmin autokištottâlmijnis. Vyeijeeh irâttii vyeijiđ várádâhnjuáski nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Kištottâllâmrađe lâi 20 kilomeetterid kukke já siskeldij ennuv mokkáás oosijd. Maaŋgah Euroop pegâlmâs vyeijeeh pottii kištottâllâđ taan vaigâdis kiäinun. Kištottâllâm uážui noomâ Klausenrennen. Torvolâšvuođâ keežild kištottâlmeh uárnejuuškuottii härvibeht, já loopâst toh nuhhii ollásávt. Tääl ennuv maŋeláá puáris já härvinâš autoh vyejih oppeet Klausen-várádâhnjuáskist. Tábáhtusâst láá ennuv keččeeh. Ulmuuh peesih keččâđ historjálijd autoid, kuullâđ puáris moottorij jienâ já ihástâllâđ čuálččáás várádâhenâduvâid.[2]
Glarus já Uri kantonij rääji
[mute | mute käldee]Legend mield tovle Glarus já Uri ässeeh rijdâlii ohtânmaanoost enâmijdis raajijn. Sij meridii čuávdiđ riijdo. Ive kuhemuu peeivi, tállán ko käniores piškoi iđedist, sehe Glarus kanton já Uri kanton vuolgâttii oovtâ kievrâs já hárjánâm käččee Klausen-várádâhnjuáski kulij. Ulmen lâi pieijâđ räjisárgá toho, kogo käččeekyevtis teiváin. Käččeeh väljejuin tárkká. Meiddei känioráseh väljejuvvojii tárkká, tastko toh kolgii piškođ eidu rievtis ääigi. Uri ässeeh purâttâllii käniorásis tuše váhá, tastko sij uskuu, et nelgi já koško uážžuh tom koccáđ tolebáá. Sij tollii käniorráás iärust kaanijn, amas tot hettejuđ. Glarus ässeeh vist väljejii pyeidis käniorráás, vâi tot puávtáččij piškođ korrâsávt.[3][4]
Ko čuávduspuddâ poođij, ulmuuh kuccii ubâ iijâ já vuordii käniorráás jienâ. Uri käniores Altdorfist koccái tooláá iđedist já piškoi vuossâmužžân. Uri käččee kaččâlij tállán. Siämmáá ääigi Glarus käniores oođij vala, nuuvt ete Glarus käččee kuođâldui. Forgâ meiddei Glarus käniores koccái já piškoi. Taan maŋa Glarus käččee kaččâlij. Sun kaačâi jotelávt pajas vääri kuhes lavhijguin. Forgâ sun huámášij, et Uri käččee poođij jo suu oovdeld. Talle Uri käččee čuárvui: "Täst lii rääji!" Glarus käččee eeđâi sorolâžžân: "Ránnjá, liähu vuoigâlâš já addel munjin vala pitá nijttoost, mon tun lah vuáittám!" Vistig Uri käččee ij miettâm toos, mutâ talle sun ärmittij vaibâm vuástálistes. Sun iävtuttij: "Mun adelâm tunjin nuuvt ennuv ko tun pastah kyeddiđ muu vääri pajas selgistâd." Talle Glarus ruokis käččee vaaldij Uri almaa siälgásis. Sun irâttij kuárŋuđ váárán, mutâ sun luhostui pajaniđ tuše muáddi läävhi. Talle sun ij puáhtám vuoiŋâđ innig pyereest. Sun halijdij juuhâđ kolmâ aijust, mutâ Uri almai tiiptij juuhâđ tuše, jis sun lâi Glarus almaa seelgist. Talle Glarus almai lâi nuuvt vaibâm, et sun jaamij. Vala tááláá ääigi taat aajâ kočoduvvoo räjiaajân. Uri ässeeh ilodii uđđâ enâmist, já Glarus ässeeh lijjii čiävlááh ruokis já vievsâs käččestis.[3][4]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Klausen-várádâhnjuáski.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Klausenpass Alpenpässe. Čujottum 26.3.2025. (saksakielân)
- ↑ Geschichte www.klausenrennen.com. Čujottum 26.3.2025. (saksakielân)
- ↑ a â From Klausenpass to Griesslisee – a hidden lake fed by the Clariden Glacier - Dong’s Journey dong.world. 17.6.2020. Čujottum 26.3.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â The Academy and Literature, Vol. 42, s. 27. Academy Publishing Company, 1892. Tyeje nettiversio.