Juliaanlâš kalender
,_1st_cent._B.C.jpg)
Juliaanlâš kalender lii kalender, mii lii lamaš kiävtust Euroopâst antiik ääigi rääjist. Tot finnij noomâs Julius Caesar mield. 1500-lovvoost rahtui täärhib gregoriaanlâš kalender, mon katolilâš enâmeh valdii kiävtun jo 1500-lovvoost, eres enâmeh iänááš 1750-lovvoost já Ruoššâ vääldikomettem ohtâvuođâst ive 1918.
Juliaanlâš kalender ivveest láá koskâmiärálávt 365 já 1/4 pirrâmpeivid nuuvt, ete kalenderivveest láá 365 pirrâmpeivid eereeb jyehi niäljád ive ko pirrâmpeeivih láá 366. Juliaanlâš kalender lii tääl (ive 1900 rääjist) 13 peivid gregoriaanlâš kalender maajaabeln. Ive 2100 iäru lii 14 peivid.
Kalender tärkkivuotâ
[mute | mute käldee]Juliaanlâš kalender vuáđudui rekinistmân, mon mield trooppisâš ivveest láá 365,25 pirrâmpeivid. Tondiet ko tuotâvuođâst trooppisâš ihe lii suulâi 11 minuttid uánihub, juliaanlâš kalenderijn itá ain 128 ivveest ohtâ pirrâmpeivi liijkás ennuv. Koskâääigi huámmášii, ete juliaanlâš kalender ájánij luándulijn iveaaigijn. Tanen ovdâmerkkân kiđđâpeeivijorgáldâh lâi 1500-loho älgidijn sirdâšum njuhčâmáánu 25. peeivist 11. piäiván.
Taan feeilâ tivvoom várás katolilâš enâmeh sirdâšui jo ive 1582 gregoriaanlâš kalenderân. Tast mánuppoojij noomah já kukkoduvah láá eidu siämmááh ko juliaanlâš kalenderist, mutâ toh algii talle 10, tááláá ääigi 13 peivid tolebáá. Ađai talle njuškejii äigilovvoost 10 peeivi paijeel, roovvâdmáánu 4. peeivist njuolgist 15. piäiván. Kuittâg kárgámihenjuolgâdusâin lii iäru: gregoriaanlâš kalenderist tievâ čyetilovvoin tuše 400:n juávuliih láá kárgámiveh. Ton tááhust 10 peeivi iäru lii jo vijđánâm táálááš 13 piäiván.
Kalender Suomâst
[mute | mute käldee]Ruotâst (meid Suomâst) kevttii juliaanlâš kalender kuovâmáánu 28. peeivi 1700 räi já uđđâsist 1. njuhčâmáánu 1712 – 17. kuovâmáánu 1753. Tast kooskâst njuhčâmáánust 1700 kuovâmáánu 30. peeivi 1712 räi kiävtust lâi aaibâs sierâ ruátálâš kalender.
Ruoššâ luovâi juliaanlâš kalenderist ive 1918.[1] Ruošâ vääldi ääigi Suomâst já Ruošâst lijjii kiävtust eres kalendereh, já äššikiirjijd merkkejii ain kyehti peivimere.
Váldu-uási ortodoksilâš kirhoin kiävttá taan-uv peeivi val juliaanlâš kalender. Ruošâst puárisoskosiih sättih kevttiđ oovdeb kalender, mast iivijd rekinistii maailm rähtim rääjist.
Luuvâ lase
[mute | mute käldee]- Oja, Heikki: Aikakirja 2007. Helsinki: Helsingin yliopiston almanakkatoimisto, 2007. ISBN 952-10-3221-9. Kirje nettiversio (čujottum 22.4.2010). (Arkistoitu – Internet Archive)
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Alexey Timofeychev: Why Russia has 2 calendars and how it lost 13 days of history rbth.com. 14.2.2018. Čujottum 4.7.2022. (eŋgâlâskielân)
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Juliaanlâš kalender.
