Juhârapu
| Juhârapu Astacus astacus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | VU (hiäjulum) |
| Tile Suomâst | EN (tuođâlávt uhkevuálásâš) |
 |
|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Lođâsjuálgásiih Arthropoda |
| Vyeliráiđu | Rapuelleeh Crustacea |
| Luokka | Korrârapuelleeh Malacostraca |
| Lahko | Lovejuálgásiih Decapoda |
| Hiäimu | Juhârapuelleeh Astacidae |
| Suuhâ | Juhârapuh Astacus |
| Šlaajâ | astacus |
Juhârapu (Astacus astacus) lii rapuellee, mii kulá lovejuálgásáid. Tot lii áinoo algâalgâlâš rapušlaajâ Suomâst.[1] Tääl Suomâst tiättojeh meid almolâžžân šlaaijân taveameriklâš tiälkkurapu já mottoom verd nuorttâeurooplâš kezisskerreerapu.[2] Sehe juhârapu já tiälkkurapu láá teháliih Suomâ sisčaasij kyelituálun. Juhârapu uhken lii rapurotto, maid tiälkkurapu njuámut.[3]
Olgohäämi
[mute | mute käldee]Juhârapu šadda táválávt 12–15 cm kukkosâžžân já tiäddá suulân 200 grammâd. Tast láá vittâ jyelgipaarâ, main vuosmuš paarâ lii ovdánâm skerren.[4] Eres juolgij keejist láá smavvâ poostah. Rapust láá viermičalmeh, moh láá veerdij keejist.[1] Uáivist láá kyehti tobdočuárvi.
Rapu roopâst láá 19 uássid, main vittâ uáiviuási já käävci koskâroopâ uássid láá suddâlum oohtân.[1] Toi alne lii korrâ kiitiinkolbâ, mii lii tievâ vieskâin. Ovdâkoolbâ roobdâst lii smavvâ säggi.[1][4] Monnjâroopâst láá kuttâ sierâ uási, já loopâst lii peeccihkolbâ, mon kuohtui peln láá nuuvt kočodum uropod-ryevjih. Ellee lii táválávt ruánááruškâd teikâ čuovjisruškâd.[1]
Ko rapu šadda stuárráábin, te tot kalga ain molsođ koorâs. Molsom maŋa korrâ lii times, já tondiet rapu piso čiähusist suulân kyehti oho.[3] Rapu čuávjist láá kyehti kalkkâčuági, moid rapu vuárkká puáris koorâ kaalhâ ovdil ko tot molso koorâs.[2]
Juhârapu puáhtá iäruttiđ tiälkkurapust tast, ete tiälkkurapu kolbâ lii šolbâd ige tast lah säggi. Tiälkkurapu skerreeh láá ucánjáhháá stuárráábeh, já skerrei syereest lii čuovis tiälkku.[1][4]
Lavdâm já eellimpiirâs
[mute | mute käldee]Juhârapu tiättoo Euroopist Ranskaast Ruošân.[1] Suomân tot poođij suulân 10 000 ihheed tassaaš Kärjilkuáđhu mield ton maŋa, ko majemuš jieŋâpaje nuuvâi.[2] Juhârapu luándulâš lavdâm Suomâst uulij suulân Mikkeli räi. Ulmuuh láá kuittâg tuálvum rapuid taveláá, já tondiet tot kávnoo tääl näpikiärdu räi.[2][4]
Juhârapu tiättoo táválávt juuvâin, mutâ tot iälust jaavrijn-uv.[2][4] Tot taarbâš čääsi, mast lii ennuv happi. Puoh pyeremus saje juhârapun lii cuávis riddočääci, mast láá ennuv syejisajeh tego keeđgih já muorah.[2] Rapu jieš-uv kuáivu vuáguid skerreidiskuin.[3]
Suomâ juhârapunäälih lijjii puoh nanosumoseh 1900-lovo aalgâst. Talle Suomâst pivdojii suulân 20 miljovn rapud ihásávt. Rapurotto, mii poođij Suomân 1893, kuittâg hevâttij juhârapunaalijd jotelávt. Tile šoodâi vala hyenebin 1960-lovo loopâst, kuás tiälkkurapu puohtui Suomân. Ton njuámuttem rapurotto lii varâlub ko tot, mii poođij Suomân tolebáá.[2] Rapuroto lasseen juhârapunaalijd uhkedeh tooimah, moh hiäjusmiteh čäcikvaliteet.[4]
Eellimvyevih
[mute | mute käldee]
Juhârapu áásá čácáduv ponneest. Tot lii veigišlaajâ. Peiviv rapu orostâl vuágustis, já ehidist tot vuálgá uuccâđ purrâmuš.[2] Rävis juhârapu porá masa puoh: šaddoamnâsijd, čielgitävtittemes elleid, rááđuid já joba jieijâs šlajâkuoimijdis. Puárásuboh rapuh poreh eenâb šaddoid.[1] Rapuh láá teháliih pirrâsân, tastko toh hoittájeh já mutteh pone.[2]
Juhârapu lii suhâjuátkimavveest 3–5-ihásâžžân.[1] Talle niŋálâs lii 7–8 cm kukkosâš.[3] Rapuh parâttâlleh čohčuv, ko čääsi liegâsvuotâ luáštá love ciäkán. Ores sirdá kuopsâ niŋálâs majemui väzzimjuolgij kooskân já peeccih vyeliase oolâ. Talle kuopsâ kara. Niŋálâs luáštá meeini (100–300 manneed) 3–6 oho keččin parâttâlmist. Siämmást koorrâm kuopsâ suddá já šoovât meeini. Niŋálâs kuáddá meeini peeccih vyelni čuávuváá kiäsán.[1] Čiivgah čalgeh syeinimáánu aalgâst já čuáldáseh enistis ton maŋa, ko toh láá molsom koorâs vuosmuu tove.[2]
Rapupivdem
[mute | mute käldee]Ulmuuh láá pivdám já puurrâm juhârapuid jo kuhháá.
Suomâst rapuh láá pivdum kieđâiguin, rapusobijguin, rapuhaavijguin já rapupivdusijguin. Onnáá peeivi rapuh pivdojeh táválávt rapupivdusijguin. Tastko rapu lii veigišlaajâ, te pivduseh luáštojeh ehidist já uáppojeh iđedist. Rapupivdee ferttee ain putestiđ pivdempiergâsijdis, amas rapurotto levâniđ uđđâ čäcikuávloid.[3]
Rapupivdem álgá Suomâst 21.7. tijme 12 já nohá roovvâdmáánu loopâst. Rapupivdee taarbâš love čäcikuávlu omâsteijest. 18–69-ihásâš pivdee ferttee mäksiđ kyelivaljetipšommáávsu.[3][5]
Suomâ Meccihaldâttâs ij vyebdi innig rapupivdoluuvijd staatâ čäcikuávluin, tastko juhârapu lii rávhuiduttum tain koskâpuddâsávt. Pivdo lii kuittâg loválâš motomijn čäcikuávluin, maid Meccihaldâttâs laigut. Taah kuávluh kuleh stuárráábáid čäcikuávloid, kost rapuid pivdeh uásálâškodeh, moh meid turvâsteh juhârapunaalij eellimvyeimi. Ton lasseen pivdo lii loválâš várugâsvuotâvuáđujurduu mield tagarijn čäcikuávluin, main kávpálâš kuálástem lii merhâšittee.[5]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Juhârapu.
Keejâ meid
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č d đ e f g Jokirapu (rapu) - Astacus astacus laji.fi. Čujottum 19.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č d đ e f g Rapurutto uhkaa jokirapua Suomen Luonto. 27.8.2018. Čujottum 20.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č d đ Rapu – jokirapu & täplärapu (PDF) ahven.net. Čujottum 20.6.2025. (suomâkielân)
- ↑ a â b c č d Jokirapu (PDF) ymparisto.fi. Čujottum 20.6.2025.
- ↑ a â Valkeapolku, Valtteri: Meccihaldâttâs rávhuidut juhârapu koskâpuddâsávt staatâ čäcikuávluin anarasaavis.fi. 20.6.2025. Čujottum 22.6.2025.