Jáák’ Irján
Jáák’ Irján teikâ Yrjänä Sarre teikâ puáris kirkkokirje mield Göran Jakob-pärni Sarre (1830‒1918) lâi Uárji-Anarist tobdos almai. Sun lâi vyeimialmai já pegâlmâs mainâsteijee. Jáák’ Irján tooimâi táválij tálupargoi lasseen postâalmajin, kii jođettij poostâ Kittâl já Tuáivunjaargâ kooskâst. Sun lâi hirmâd riskes almai. Ovdâmerkkân ko kiinii lâi tiilám poostâst kyevti meetter kukkosii já käävcikilusii ryevdikaaŋgâ, te tot tuhhij sunjin suábbin. Toi aaigij postâalmai ferttij väldiđ kyevti leeibâšk ađai 15 kiilu verd poostâ häävild, mut Jáák’ Irján vaaldij kale čuuvtij eenâb. Ohtii poostâ lasseen sun tuálvui 40 kilu verd kävppikáálvu Tuáivunjaargâ kävppijâsân. Lijgekiiluin uážui sierâ hade. Sun lâi meid tuođâi sävri, ige sun kuássin vaibâm. Ettui, et mađe lussâdub sust lâi nuáđi, tađe jotelubbooht sun vaazij. Távjá sun juuđij ubâ 40 penâkkullâm määđhi Kittâlist Tuáivunjaargân oovtmano. Sun lâi meid stuorrâ äijih: “ärdeeh nuuvt kubduuh ko čohčâhiäppuš pottâ”. Jáák’ Irján lâi jottáám ennuv stuorrâ maailmist, ovdâmerkkân Taažâst já Ruošâ peln Arkaŋŋel räi.[1]
Jáák' Irján mainâseh
[mute | mute käldee]Jáák’ Irján muštâlij eromâšávt jieijâs omâslijn fiäránijn já tavoin. Suu mainâseh já muštâlâsah lijjii váhá tagareh, ete kullee ij puáhtám leđe vises, ete mii lii tuotâ já mii ij. Taggaar genre puávtáččij kočodiđ fillimmainâsin, veik olmâ teik áinoo ulmen ij lamgin filliđ. Huumor lâi meid ain fáárust suu mainâsijn. Suu mielâ miäldásiih muštâlemteemah lohtâsii piivdon. Suu pivdomuuhijn urruu tábáhtuumin viehâ maaŋgah hitruus fiäráneh, main sun jieš ij ain lam sáŋgár. Tagareh muštâlâsah, main muštâleijee muštâl mahtnii koomisávt teik negatiivlávt jieijâs tavoin, lii anarâš mainâsij eromâš jiešvuotâ. Jáák’ Irján fiäráneh láá muštâlum Anarist kuhháá suu eellimave já vala nube maailmsuáđi maŋa-uv. Taid puáhtá luuhâd ovdâmerkkân Tovlááh mainâseh -kirjeest.[1]
Jáák’ Irján aassâmsajeh
[mute | mute käldee]Jáák’ Irján elimist láá pááccám ennuv meerhah Aanaar päikkinoomáid. Sust lijjii maŋgâ aassâmsaje Uárji-Anarist. Suu kesipäikki, Jáák' Irján Kesipäikki -nommâsaš päikki, lâi kaskoo tuoddâr Mudusjäävri viestârbeln, Viermijäävri viestârriddoost, Palgâdluovtâ tavenuorttâriddoost. Sust lijjii muštotiäđui mield kyehti tälvipääihi. Aalgâst, suulân 1800-lovo pelimuddoost, sun aasâi tälviv Irjánmorâstist, suulân 20 kilomeetterid Aŋŋelist tavenuorttân.[2][3]
Ton pääihi maŋa suu tälvipäikki lâi Riitamaa ađai Ritamaa-nommâsâš táálu Jáák’ Irján Tupeláádu maadâviestârriddoost. Ton láádu virgálâš nommâ lii Muáđhádjävri. Riitamaa ađai Ritamaa táálu lâi algâaalgâst vuáđudâm Eljis Juhháán, Juhani (Johan) Elias-pärni Paltto (šoddâm 1832). Eljis Juhháán varrij ive 1857 Taažân. Talle táálu išedin šoodâi Jáák’ Irján. Jáák’ Irján Kesipääihist já uđđâsub tälvipääihist Ritamaast lii vala-uv čielgâ kieddi.[3]
Pááđáár maadânuorttiibeln, Pennâgâšjäävri riddoost lii Jáák’ Irján Kuátsaivääri. Taat-uv päikki lohtâs uáli vissásávt eidu taan Jáák’ Irjánân, mut tast ij lah vises tiätu.[3]
Kirjálâšvuotâ
[mute | mute käldee]- Morottaja, Matti (1996). Tovlááh mainâseh. Anarâškielâ servi. ISBN 951-97560-1-9.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â Morottaja 1996, s. 23–30.
- ↑ Morottaja 1996, s. 25.
- ↑ a â b Mattus, Ilmari: Anarâš päikkinoomah, s. 81, 85–87, 277. Anarâškielâ servi, 2014. ISBN 978-952-67439-7-4.