Herodotos
Herodotos (tovláá kreikakielân Ἡρόδοτος, läättinkielân Herodotus[1]; suulân 484–425 oKr.) lâi antiikkreikkalâš historjistee. Herodotos tobdoo eromâšávt kirjestis Historjákirje, mii muštâl historjálijn tábáhtusâin.[2] Sun kočoduvvoo historjá eeččin. Tom noomâ sunjin adelij antiikroomalâš kirječällee, sárnoo já politikkár Cicero, kote eelij 100-lovvoost oKr.[3] Nube tááhust Herodotos kočoduvvoo meid kiälásij eeččin, tastko motomij ulmui mielâst suu teevstah láá tuše keksejum mainâseh.[2]
Eellim
[mute | mute käldee]Herodotos elimist ij tiettuu ennuv. Sun šoodâi Anatolia njargâenâmist Halikarnassos kaavpugist, mii lâi tááláá Bodrum kaavpug saajeest Tuurkist. Herodotos peerâ lâi ušom riges, mon áánsust sun finnij šiev škovlim já poostij mađhâšiđ ennuv. Sun lii máhđulávt palvâlâm hopliittin suátivievâst, tastko sun muštâl tuáruin täärhiht já ain suátialmaa uáinust.[2]
Herodotos peerâ kaartâi vyelgiđ meddâl Halikarnassosist ton epistäđis pooliitlii tile keežild. Tast maŋa Herodotos aasâi Samos suollust.[2][3][4]
Majemui ivijdis Herodotos aasâi Maadâ-Italiast Thurioi kaavpugist, kuus kreikkaliih lijjii vuáđudâm sirdokode. Tobbeen sun jaamij suulân 425 oKr.[3] Nube käldee mield sáttá leđe nuuvt-uv, ete sun jaamij Ateenast rooton iivij 425 oKr. já 413 oKr. kooskâst. Maŋgâ kaavpug, tego eidu Ateena já Thurioi, näggejii, ete toh liččii Herodotos jäämmimsaje.[2]
Herodotos mađhâšij ennuv. Ij lah kuittâg vises tiätu tast, eidu kost sun eelij. Motomij käldei mield sun eelij eres lasseen Egyptist, Libyast, Persiast, Syyriast já Babyloniast.[3][4] Motomij käldei mield vist sun ij jieš iällám ovdâmerkkân Babyloniast, veikâ čaalij-uv kaavpugist toin naalijn, ete sun ličij lamaš tobbeen.[2] Mađhijnis sun ušom poorgâi máttáátteijen já kävppijâssân.[3]
Historjákirje almolávt
[mute | mute käldee]Herodotos lâi tiätuäŋgiris já tärhis olmooš. Sun lâi meid čepis mainâsteijee.[5] Mutâ veikâ Historjákirjeest láá-uv mielâkuvviittâsliih mainâseh sehe feeilah, te tast láá kuittâg rievtis tiäđuh já meid teháliih tiäđuh tallaa maailmist já tallai ulmui jurduin.[2][4] Herodotos iätá jieš-uv, ete puoh, maid sun lii čáállám, ij lah veltihánnáá tuotâ.[2] "Muu pargon lii čäälliđ tom, maid ulmuuh láá ettâm, mutâ must ij lah mihheen kenigâsvuođâid oskođ taid. Taat kuáská ubâ kiirján", sun čáálá.[3]
Historjákirje lii juohhum oovce uásán kreikkalii mytologia oovce muusa mield.[2]
Historjákirje ovdâsaavâst Herodotos čáálá:
Taah láá Herodotos Halikarnassos tutkâmušah, maid sun almostit toin tuoivuin, ete sun návt siäiluttičij ulmui tavoi mušto já iästáččij tom, ete kreikkalij já barbaarij stuorrâ já imâšliih tavoh monâttiččii kunnee, mon toh ánsášeh; já ete sun čáláččij muušton sii riijdoi suujâid.[2]
Herodotos kulttuurist
[mute | mute käldee]Herodotos lii fáárust spellâirâttâs Ubisoft speelâst Assassin’s Creed Odyssey, mii sajaduvá antiikáigásii Kreeikan.[6]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Herodotos.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Mike Campbell: Herodotus Behind the Name. Čujottum 15.8.2025. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joshua J. Mark: Herodotus. World History Encyclopedia, 19.10.2022. Artikkâl nettiversio. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 3 4 5 6 Andreas Ebbesen Jensen: Herodotos keksi historiankirjoituksen matkoillaan historianet.fi. 1.9.2024. Čujottum 15.8.2025. (suomâkielân)
- 1 2 3 Who was Herodotus and why is he called the ‘Father of History’? History Skills. Čujottum 17.8.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Britannica: Herodotus – Biography, Histories, & Facts www.britannica.com. 15.7.2025. Čujottum 17.8.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Herodotos Assassin's Creed Wiki. Čujottum 17.8.2025. (eŋgâlâskielân)