Njuškii siskáldâsân

Gemini-ohjelm

Wikipedia:st
Gemini 7 juurrâmraađeest
Gemini-komovuotâskiijpâ

Gemini-ohjelm lâi Ovtâstum staatâi nubbe almaidittum komovuotâohjelm Mercury-ohjelm maŋa. Ohjelm aalgij ive 1961 ja nuuvâi ive 1966.

Ulmen lâi ovdediđ komovuotâkirdemáid tagarijd vuovijd já piergâsijd, maid lâi puáhtám ávhástâllâđ Apollo-ohjelmist-uv. Gemini-kirdemijn astronauteh hárjuttâllii ei. komovuotâväzzimtelakistem komovuotâskiijpáid. Motomin ohjelm kočoduvvoo "šalden Mánudâžân" tastko tot ovtâstitij Mercury- já Apollo-ohjelmij uulmijd nubijdis.[1]

Ohjelm nommâ puátá Jyemehááh-täsnikovosist. Noomâ valjiimân vaiguttij meiddei tot, ete jyehi Gemini-komovuotâskiijpâst láin kyehti astronaut.[1] Gemini-ohjelm ääigi 16 astronautid 10 Gemini-almaiduvvâst kirdii vyeligâsâst Eennâm juurrâmraađeest iivij 1965–1966.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1 2 Granath, Bob: Gemini Pioneered the Technology Driving Today's Exploration NASA. 3.3.2015. Čujottum 30.4.2026. (eŋgâlâskielân)