Etimâs
Njuškii navigistmân
Njuškii ucâmân
Etimâs teikâ etimus (Vaccinium uliginosum) lii myerji, mon ivne lii tevkisčuovjâd. Tot siskeeld ennuv C-vitamiin.[1] Etimâs myerji lii kuovgâdub já ucánjáhháá stuárráb ko sare.
Etimâs suomâkielân já eres sämikieláid[mute | mute käldee]
- suomâkielân: juolukka[1]
- juulevsämikielân: benasarre[2]
- orjâlâškielân: ehtemas[1]
- nuorttâlâškielân: jeättmõš[1]
Levânem Suomâst[mute | mute käldee]
Etimâs lii lahtâ soojij šaddo já tot kávnoo-uv jeegijn, mutâ Tave-Suomâst tot šadda koškásub soojijn, tego tuoddârijn já kuolbâmeecijn.[1] Etimâs lii Säämist já ubâ tavemaailmist viehâ táválâš myerji.
Etimâs hervee čohčuv luándu mučis ruške ivnijgijn.
Kiävttu sämmilij kulttuurist[mute | mute käldee]
Tovle ulmuuh iä adelâm ennuv áárvu etimâsân, já tot čoggii talle ko sareh iä lamaš nuuvt ennuv. Motomin ulmuuh tollii etimâs mirhâlâžžân.[1]
Sämmiliih láá puurrâm etimâsâid nuhtán teikkâ piärguliemâst. Etimâs puáhtá kevttiđ maaŋgânáál aaibâs nuuvt ko eres-uv muorjijd. Tot lii pyeri meiddei oovtâst eres muorjijguin.[1]
Kovegalleria[mute | mute käldee]
kukká
myerji
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ukkonen, Kirsi: ANARŠKIEL ŠADDONOOMAH - Noomâi etymologia já šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist (PDF) (Pro gradu -tuuđhâlm) 2017. Oulu ollâopâttâh. Čujottum 19.5.2021.
- ↑ Norsk-lulesamisk Ordbok Čujottum 19.5.2021 (tárukielân)