Eestieennâm laavlâjuhleh
Eestieennâm laavlâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) láá stuorrâ kuorojuhleh, moh uárnejuvvojeh Tallinnast jyehi viiđâd ive. Vuossâmuid laavlâjuuhlijd ornij Johann Voldemar Jannsen ive 1869 Tarttost. Tábáhtusâst lii stuorrâ merhâšume eestieennâmlij identiteetân, já tot kulá Unesco immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân.[1]
Laavlâjuhlijd láá ovtâstum meid tanssâjuhleh. Ive 2019 Eestieennâm laavlâjuhleh tevdii 150 ihheed. Talle uárnejuvvojii 27. laavlâjuhleh já 20. tanssâjuhleh.[1] Uáivisaijeen laavlâjuhlijd lii Tallinna laavlâlyevi já tanssâjuhlijd vist Kalevi stadion.
Tábáhtus ovdánem
[mute | mute käldee]Laavlâjuhleh pišteh maŋgâ peeivi, mutâ virgálávt toh älgih lávárduv, ko ráiđuväzzim jotá Rijjâvuođâ jolgâdâsâst Tallinna laavlâlyeve kuuvl. Mätki lii vittâ kilomeetter. Väzzim ääigi kááđuh láá kiddejum eres jotoluvâst. Ráiđuväzzimist láá fáárust laavlâjuuhlij puoh kuorolávlooh, orkestereh já aalmugtánssájeijeeh, juáháš jieijâs juávhust eennâmkuudij mield. Ráiđuväzzim lii nuuvtá tábáhtus, já tast láá ennuv keččeeh.[1] Ive 2025 juhlooh lijjii masa 45 000.[2]
Lyeve kulen álgá juuhlij lekkâmtilálâšvuotâ, mast lyeve paaldâst leijee toornân cokkiittuvvoo tullâ já Eestieennâm president sárnu juhleaalmugân. Lávárduv konsert pištá suulân kulmâ tiijme. Konsertist uáinojeh sehe eestieennâmliih já olgoeennâmliih oovdânpyehtimeh. Konsert loopâst kuoroh já keččeeh lávluh oovtâst.[1]
Laavlâjuuhlij njunoškonsert uárnejuvvoo pasepeeivi. Tot pištá suulân kuttâ tiijme. Konsertân kuleh jieškote-uvlágáneh almai, nisonij já párnái kuoroh, siähálâs kuoroh já orkestereh. Fáárust láá ärbivuáváliih lavluuh, maid puohah lávluh oovtâst, tego Mu isamaa on minu arm.[1]
Juuhlij ääigi almolâš jotolâh Tallinnast lii nuuvtá puohháid já jotá täävjib ko táválávt.[3] Laavlâ- já tanssâjuhleh láá Eestieennâm stuárráámus tábáhtus, já suulân 10 % eestieennâmlijn uásálisteh juuhlij orniimân mottoomnáál.[4]
Historjá
[mute | mute käldee]Laavlâjuuhlijd vuáđudij almaikuoro Vanemuise jođetteijee Johann Voldemar Jannsen ive 1869. Juuhlij ulmen lâi nanodiđ eestieennâmlij aalmuglâštobdo. Vuosmuuh laavlâjuhleh uárnejuvvojii Tarttost. Toos uásálistii 46 almaikuorod já 5 posonjâsorkester.[1]
Aalgâst laavlâjuhlijd kullii tuše kyehti ollásávt eestieennâmlii lavluu: Mu isamaa on minu arm já Sind surmani. Taid lii nuottim Aleksander Kunileid já sannim Janssen nieidâ Lydia Koidula. Lavluu Mu isamaa on minu arm lii maŋeláá sovâttâm siähálâs kuoroid Gustav Ernesaks, já eidu taam versio puohah lávluh oovtâst laavlâjuuhlij loopâst.[1]
Sovjetlito haaldunväldim ääigi laavlâjuuhlijn lâi pággu oovdânpyehtiđ ruošâkielâlijd lavluid. Eestieennâmliih siäiluttii kuittâg vuoigâdvuođâ lávluđ jieijâs kielân.[4]
Laavlâjuuhlij vievâst eestieennâmliih láá muštâlâm aalmugstis, vuástálistám Sovjetlito haaldunväldim já ovdedâm jiečânâšvuođâ. Juhleh lijjii uási Lávloo vääldikoomeetmist, mii tuálvui Baltia enâmijd jiečânâšvuotân 1990-lovo aalgâst.[1] Kesimáánu 10.–14. peeivi 1988 suulân 10 % Sovjet-Eestieennâm eestieennâmlijn čokkânii ehidist Tallinna laavlâlyeve oolâ lávluđ eejieennâmlijd lavluid já leđe eestieennâmliih. Tast aalgij Eestieennâm jiečânâšvuođâ, mii šoodâi virgálâžžân ive 1991.[5]
Skammâmáánu 7. peeivi 2003 Eestieennâm laavlâ- já tanssâjuhleh väljejuvvojii Unesco maailmärbiluvâttâlmân oovtâst Latvia já Liettua laavlâ- já tanssâjuhlijguin.[6]
Laavlâjuhleh tevdih 150 ihheed
[mute | mute käldee]
Laavlâjuhleh tevdii 150 ihheed ive 2019. Juhleive teeman lâi Koidula saanij mield Minu arm (anarâškielân Muu räähis), mii čuujoot Eestienâmân. [7] Laavlâjuuhlij njunošstivrejeijen lâi Peeter Perens. Tanssâjuuhlij njunošstivrejeijen vist lâi Vaike Rajaste.[8]
Tuon ive tanssâjuuhlij kulmâ oovdânpyehtim uárnejuvvojii syeinimáánu 4.–5. peeivi.[9] Tánssájeijeeh lijjii eenâb ko kuássin ovdil: 713 juávkkud, moid kullii ohtsis 11 500 tánssájeijed. Nuorâmus tánssájeijee lâi 5-ihásâš Isabela Eŋlandist, puárásumos vist 74-ihásâš Ants Pärnumaast.[10] Tanssâoovdânpyehtimijd keččii 33 000 olmožid.[11]
Lávárduv (6.7.) ráiđuväzzimân uásálistii 47 000 lávlod, tánssájeijed já musikkárid. Siämmáá peeivi lekkâmkonsertist lijjii 35 600 keččed. Pasepeeivi (7.7.) njunoškonsertân uásálistii 35 000 lávlod já 62 000 keččed.[11]
Laavlâjuuhlij nuorâmus lávloo lâi 5-ihásâš Emma Kannik Tallinnast. Puárásumos lávloo lâi 90-ihásâš Aino Ovtâstum staatâin. Kuoroh lijjii ohtsis 1 020. Eestieennâm ulguubeln pottii 25 eestieennâmlâžžâd kuorod já 17 olgoeennâmlâžžâd kuorod. Stuárráámuu kuoron kullii 123 lávlod.[10]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Eestieennâm laavlâjuhleh.
- Virgáliih sijđoh (eestikielân)
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č d đ e Laulu- ja tanssijuhlat Virossa visitestonia.com. Čujottum 8.7.2025. (suomâkielân)
- ↑ Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu hõlmas linnaruumis ligi 200 000 inimest - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu 2025.laulupidu.ee. 7.7.2025. Čujottum 8.7.2025. (eestikielân)
- ↑ Täna algab laulupidu – kuidas tulla ja kuhu parkida? - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu 2025.laulupidu.ee. 5.7.2025. Čujottum 8.7.2025. (eestikielân)
- ↑ a â Tuomaala, Erja: Virolaisten laulu soi kohti keskikesää – sää ei lannista perinteikästä suurtapahtumaa Yle Uutiset. 6.7.2025. Čujottum 8.7.2025. (suomâkielân)
- ↑ Sarasmo, Antti: Laulava vallankumous - The Baltic Guide Online balticguide.ee. 11.6.2023. Čujottum 8.7.2025. (suomâkielân)
- ↑ The Tradition of Song and Dance Festivals in the UNESCO Intangible Heritage List - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu 2025.laulupidu.ee. 4.6.2024. Čujottum 8.7.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Laulupidu Laulupidu 2019. Čujottum 8.7.2025. (eestikielân)
- ↑ XXVII laulu- ja XX tantsupidu on lõppenud, minu arm jääb kestma Laulupidu 2019. 8.7.2019. Čujottum 9.7.2025. (eestikielân)
- ↑ Song Celebration Laulupidu 2019. Čujottum 9.7.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Fun facts about the Song and Dance Celebration Laulupidu 2019. 3.7.2019. Čujottum 9.7.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â The 27th Song and 20th Dance Celebrations drew the largest number of participants and spectators to concerts ever Laulupidu 2019. 8.7.2019. Čujottum 9.7.2025. (eŋgâlâskielân)