Cucuteni–Trypillia-kulttuur
Cucuteni–Trypillia-kulttuur lâi olmoošsiärvádâh, mii eelij suullân 6 000 ihheed tassaaš Čapismeerâ taavaabeln.[1][2] Sij huksejii stuorrâ aassâmsoojijd tááláin Romania, Moldova já Ukraina kuávluin.[3] Motomijn aassâmsoojijn láá tuhátteh tááluh. Maaŋgah totkeeh aneh täid aassâmsoojijd Euroop vuossâmužžân stuorrâ kaavpugin. Nubeh oppeet suogârdeh, lii-uv koččâmâš olmâ kaavpugijn vâi tuše stuorrâ siijdâin. Jyehi tááhust taah sajeh lijjii uáli epitáváliih Euroop arâhistorjást.[1]
Cucuteni–Trypillia-kulttuur piištij kuhháá, suulân 2 000 ihheed. Talle tot lappui kyeđehánnáá magarijdgin meerhâid. Ovdil maaŋgah tiäđuh taan aalmugist illá huámmášuvvojii, tastko sii aassâmkuávlu lii kukken kuávluin, moh táválávt láá tutkum eenâb, tegu Sumer teikâ toovláš Egypt.[1][4]
Ohtsâškodde já megasajeh
[mute | mute käldee]
Arkeologeh láá kavnâm ennuv keramiik, ađai njaajâst rahtum liitijd. Tain láá mučis čapis kovoseh kuovgis ponneest. Lii olâttittee, et puoh ulmuuh kevttii täid fiijnâ tiiŋgâid, iä tuše riges ulmuuh. Toh láá kavnum táválijn tááluin. Tot sáttá merhâšiđ, et ohtsâškodde lâi viehâ täsiárvusâš. Arkeologeh iä lah kavnâm stuorrâ palacijd teikâ riges ulmui haavdijd, nuuvt ete kenski sist ij lamaš čielgâ jođetteijee tego eres stuorrâ kulttuurijn.[1][4]
Taah stuorrâ aassâmsajeh kočoduvvojeh motomin "megasaijeen" (eŋgâlâskielân megasite). Tain stuárráámuin sattii leđe joba 3 000 táállud. Tááluh lijjii huksejum távjá siämmáánáál, ige kihheen orroom asâmin fijnásubbooht ko iäráseh. Maaŋgâin aassâmsoojijn lâi kaskoo stuorrâ kuárus kuávlu, mast iä lamaš rakânâsah. Kihheen ij tieđe vissásávt, mađe várás tot lâi. Motomeh arvâledeh, et tobbeen puovtij toollâđ ubâ siärvus čuákkimijd já juuhlijd teikâ kuáđuttiđ käärji.[1][4]
Iivij ääigi uđđâ ääših láá kavnum ovdâmerkkân áimučuovâkuuvijn já magneetmittedmijn. Tááluh puáldojii távjá tátulávt, kenski oskoldâhlij suujâi keežild. Tááluin láá pááccám enâmân puálu meerhah, já arkeologeh pyehtih návt sárguđ káártáid tovláin aassâmsoojijn. Kávnuseh čujotteh toos, et ulmuuh šoddâdii käärji, viljâlii eennâm já rahtii fiijnâ keramiik. Piärgust ij lamaš stuorrâ rooli purrâmâšvááljust, pic sij purrii eenâb valje já palgošaddoid.[1][4]
Cucuteni–Trypillia-kulttuur eromâš jiešvyehi lii tot, et puoh tááluh lijjii siämmáálágáneh. Tot sáttá muštâliđ täsiáárvust. Nube tááhust moonnâmääigi kávnuseh čujotteh toos, et ohtsâškoddeest aalgij maŋeláá oinuđ monniilágán hierarkia. Motomijn majebijn aassâmsoojijn láá kavnum stuárráábeh rakânâsah, moh kočoduvvojeh "megastruktuurin". Tain sattii leđe ohtâsiih vuárháh teikâ eromâš sajeh, main ulmuuh porgii oovtâst. Motomij totkei mield täin rakânâsâin lijjii jođetteijeeh teikâ paapah.[1][4]
Lappum
[mute | mute käldee]Loopâst Cucuteni–Trypillia-kulttuur lappui suulân 3400 oKr. Ij lah vises tiätu tast, mondiet sij vuolgii teikâ mondiet sii kulttuur nuuvâi. Motomeh totkeeh oskoh, et šoŋŋâdâhnubástus tovâttij čuolmâid eennâmtuálun. Nubeh jurdeh, et uđđâ noomaadaalmugeh pottii nuorttân já olgoštittii sii. Kenski meddei sisâruossâriijdoh teikâ jo ovdánmin lamaš eresárvusâšvuotâ vaikuttii kulttuur lappuumân.[1][4]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Cucuteni–Trypillia-kulttuur.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č d đ e Marris, Emma: Who built Europe’s first cities? Clues about the urban revolution emerge nature.com. 7.1.2025. Čujottum 13.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Arponen, V. P. J.; Ohlrau, René & Kerig, Tim: The Capability Approach and Archaeological Interpretation of Transformations: On the Role of Philosophy for Archaeology. Open Archaeology, 2024. doi:10.1515/opar-2024-0013.
- ↑ 7,000 years ago, Neolithic optical art flourished web.archive.org. 24.12.2015. NBC News. Čujottum 13.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c č d Rämö, Pauli: Uđđâ tutkâmuš čielgee, kiäh huksejii Euroop vuossâmuid kaavpugijd anarasaavis.fi. 13.2.2025. Čujottum 13.2.2025.