Cicero
Marcus Tullius Cicero (3. uđđâivemáánu 106 oKr. – 7. juovlâmáánu 43 oKr.) lâi antiikroomalâš almai, kote poorgâi eereeb iärrás politikkárin, sárnon, čällen já juristin. Sun čaalij ennuv filosooflijd teevstâid politiik uáinust. Cicero eelij taggaar ääigi, kuás Rooma täsivääldi sajattâh lâi hiäjusmin. Sun irâttij piäluštiđ täsivääldi sajattuv. Antiikroomalâš politikkár Marcus Antonius morheditij Cicero.[1][2]
Eellim já pooliitlâš karrieer
[mute | mute käldee]Cicero ääigi pooliitlijd viirgijd haldâšii váldáliih suuvah. Cicero suuvâst ij lamaš ennuv väldi ige omâdâh. Sun ij lijkkum suátángin, mii ličij lamaš ohtâ kiäinu finniđ saje politiikist. Nuuvt sun valjij lahâulmuu karrieer.[1]
Cicero piergij pyereest. Sun väljejui Rooma almoláid virgijd (kvestor, ediil, preettor já konsul) ain vuosmuin keččâlmijn já nuuvt nuorrân ko lâi laavâ mield máhđulâš. Cicero tooimâi konsulin ive 63 oKr. Talle sun orostitij Catilina syelilito. Cicero pákkum mield vittâ syelilittolii koddojii riehtijotteemttáá.[1][2]
Ive 60 oKr. Julius Caesar, Pompeius já Crassus lavkkii vááldán. Sij irâttii finniđ Cicero-uv fáárun, mutâ Cicero halijdij pissoođ oskolâžžân Rooma senatân já täsivááldán. Taan miärádâs tiet Cicerost šoodâi Caesar já iärásij vuástálistee. Ive 58 oKr. Caesar čuávvoo Clodius iävtuttij laavâ, mon mield olmooš, kote lii koddám Rooma aalmugjeessân riehtijotteemttáá, moonât jieččân aalmugjeessânvuođâ já ferttee vyelgiđ meddâl. Laahâ lâi maŋasčyeccee já kuoskâi nuuvt meid Ciceron.[2]
Laahâ poođij vuáimán, já nuuvt Cicero monâttij omâduvâs já ferttij vyelgiđ meddâl Roomast. Pelnub ive keččin suu omâdâh já sajattâh kuittâg macâttuvvojii, já Cicero maacâi Rooman. Čuávuvái iivij Cicero poorgâi lahâolmožin já joođhij filosofisijd hundârušmijdis, maid sun lâi algâttâm talle ko ij aassâm Roomast.[2]
Crassus jäämmim maŋa Caesar já Pompeius algâttáin ive 49 oKr. siskáldâssuáđi. Cicero tuárjui illámielâi Pompeius. Caesar kuittâg vuoitij suáđi, já sust šoodâi Rooma vuossâmuš kiäisár ive 48 oKr. Caesar syelimorhe maŋa 44 oKr. Roomast aalgij uđđâ tuáru vääldist. Toos uásálistii Marcus Antonius, Octavianus já Marcus Lepidus. Cicero tuárjui Octavianus já toolâi pegâlmâs sahâvuáruidis Antonius vuástá.[2]
Vääldist tuárroo kuulmâs kuittâg soppii vääldi jyehimist. Juáhháást lijjii vuástálisteeh, kiäin sij halijdii peessâđ iärun. Antonius listoost lijjii Cicero sehe suu alge Marcus já viljâ Quintius. Cicero peerâ viigâi patârâsân, mutâ Cicero já Quintius kudduin. Ihe lâi 43 oKr. Marcus vist ij kuddum, já maŋeláá sust šoodâi konsul.[2]
Jurduuh
[mute | mute käldee]Cicero filosofisiih jurduuh lahtoseh eromâšávt politiikân. Sun viigâi filosofiain vuáđustiđ tom, maht ulmuuh já staatâ ferttejeh toimâđ. Cicero oonij sárnum stuorrâ áárvust, já sun lâi jieš-uv čepis sárnoo. Sun lâi ton uáivilist, ete ideaallâš sárnoo haaldâš sehe laavâ já filosofia já ete puoh pyeremus sárnoo lii meid puoh pyeremus olmooš. Taat olmooš ibbeerd rievtis vyevi eelliđ, rävvee iärásijd sahâvuáruidiskuin já joođeet sii politiikist.[1][2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Cicero.
