Antiikáigásâš Kreikka
Antiikáigásâš Kreikka (s. 1100–30 oKr) lâi ollâkulttuur suulân tááláá Kreika kuávlust. Äigipaje juáhhoo táválávt neelji uásán: sevŋis ääigih (s. 1100–700 oKr), arkaaisâš paje (700–480 oKr), klassiklâš paje (480–323 oKr) já hellenistlâš paje (323–30 oKr). Antiikáigásâš Kreikka lâi tobdos taiđuustis, tiettuustis sehe uđđâ filosofialijn já pooliitlijn jurduinis. Pegâlmiih antiikáigásiih ulmuuh láá ovdâmerkkân filosofeh Aristoteles, Plato já Sokrates, historjistee Herodotos já suátihovdâ Aleksander Styeres.[1][2][3]
Äigipajeh
[mute | mute käldee]Sevŋis ääigih (s. 1100–700 oKr)
[mute | mute käldee]Ovdil sevŋis aaigij kuávlust lâi mykenelâš kulttuur 1600–1100 oKr,[2] kuás kavpâšem, taaiđâ já kielâ kukkejii. Sierâlágánij tuárui keežild kulttuur kuittâg lappui.[1][4] Tastmaŋa pottii sevŋis ääigih, moh finnejii noomâs tast, ete ij lah hirmâd pyereest tiäđust, mii talle tábáhtui. Kreikkaliih iä orroom oovdedmin iäge ovdánmin ennustkin taan ääigi. Taaiđâ já kirjálâšvuotâ lappojii, puáris aassâmsajeh eereeb Ateena hilgojii, já ulmui meeri kiäppánij.[1][5]
Sevŋis aaigij loppâbeln kreikkalij kulttuur iäláskij oppeet. Merkkân täst láá ovdâmerkkân vuossâmuuh olympialiih ive 776 oKr sehe eeppisiih tiivtah Ilias já Odysseia, maid lii čáállám Homeros.[1][5]
Arkaaisâš paje (700–480 oKr)
[mute | mute käldee]Arkaaisii paje ääigi kreikkalâš kulttuur ovdánij já levânij. Šoddii nonnâ kaavpugstaatah tego Ateena, Sparta, Theba já Kooriint tááláá Kreika kuávlust, Syrakusa Sisilia suollust já Miletos tááláá Tuurki kuávlust.
Klassiklâš paje (480–323 oKr)
[mute | mute käldee]Hellenistlâš paje (323–30 oKr)
[mute | mute käldee]Eellim
[mute | mute käldee]Merhâšume
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Antiikáigásâš Kreikka.
Keejâ meid
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c Who were the ancient Greeks? BBC Bitesize. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â History of Ancient Greece: Overview of Periods and Geography ancient-greece.org. 9.9.2025. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ancient Greek civilization www.britannica.com. 29.8.2025. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ History of Greece: Bronze Age ancient-greece.org. 19.8.2025. Čujottum 21.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â History of Greece: The Dark Ages ancient-greece.org. 19.8.2025. Čujottum 21.9.2025. (eŋgâlâskielân)