Antiikáigásâš Kreikka
Kreika historjá |
|---|
| Äigiaksel |
Antiikáigásâš Kreikka (s. 1100–30 oKr.) lâi ollâkulttuur suulân tááláá Kreika kuávlust. Äigipaje juáhhoo táválávt neelji uásán: sevŋis ääigih (s. 1100–700 oKr.), arkaaisâš paje (700–480 oKr.), klassiklâš paje (480–323 oKr.) já hellenistlâš paje (323–30 oKr.). Antiikáigásâš Kreikka lâi tobdos taiđuustis, tiettuustis sehe uđđâ filosofisijn já pooliitlijn jurduinis. Pegâlmâs antiikáigásiih ulmuuh láá ovdâmerkkân filosofeh Aristoteles, Plato já Sokrates, historjistee Herodotos já suátihovdâ Aleksander Styeres.[1][2][3]
Äigipajeh
[mute | mute käldee]Sevŋis ääigih (s. 1100–700 oKr.)
[mute | mute käldee]Ovdil sevŋis aaigij kuávlust lâi mykenelâš kulttuur 1600–1100 oKr.,[2] kuás kavpâšem, taaiđâ já kielâ kukkejii. Maaŋgâlágánij tuárui keežild kulttuur kuittâg lappui.[1][4] Tastmaŋa pottii sevŋis ääigih, moh finnejii noomâs tast, ete ij lah hirmâd pyereest tiäđust, mii talle tábáhtui. Kreikkaliih iä orroom oovdedmin iäge ennustkin ovdánmin taan ääigi. Taaiđâ já kirjálâšvuotâ lappojii, puáris aassâmsajeh eereeb Ateena hilgojii, já ulmui meeri kiäppánij.[1][5]
Sevŋis aaigij loppâbeln kreikkalij kulttuur iäláskij oppeet. Merkkân täst láá ovdâmerkkân vuossâmuuh olympialiih ive 776 oKr. sehe eeppisiih tiivtah Ilias já Odysseia, maid lii čáállám Homeros.[1][5]
Arkaaisâš paje (700–480 oKr.)
[mute | mute käldee]Arkaaisii paje ääigi kreikkalâš kulttuur ovdánij já levânij. Kavpâšem já nube tááhust šaddee olmoošloho finnejii kreikkalijd varriđ pirrâ Koskâmeerâ já Čapismeerâ já vuáđudiđ uđđâ kaavpugijd já kavpâšemsoojijd. Motomijn puáris kaavpugstaatâin šoddii eromâš nanoseh. Taah lijjii eereeb iärrás Ateena, Sparta, Theba já Kooriint tááláá Kreika kuávlust, Syrakusa Sisilia suollust já Miletos tááláá Tuurki kuávlust.[6][7]
Vuosmuuh olmâ šlaantih pottii Kreeikan suullân 600-lovo oKr. loopâst Lyydiast, mii lâi vievsâs, ij-kreikkalâš väldikodde tááláá Tuurki kuávlust. Ruttâ älkkeeditij kavpâšem já meid omâduv sirdem. Nubástusah sotâmist hiäjusmittii aristokraatij ađai ovdâvuoigâdvuođâlij ulmui sajattuv.[7]
Klassiklâš paje (480–323 oKr.)
[mute | mute käldee]Klassiklâš paje annoo antiikáigásii Kreika puoh merhâšitteemužžân paijeen. Ton ääigi hellenistlâš kulttuur levânij Koskâmeerâ taavaabeln. Váldusuijân leevvânmân lijjii kaavpugstaatâi noonâ kávpáliih koskâvuođah. Kaavpugstaatâin Sparta já Ateena šoddii puoh kievrâmussân. Sparta lâi oligarkia, mon jođettáin kyehti kunâgâs. Tot lâi kiddejum ohtsâškodde, mon vääldi tyehin lâi kievrâs suátiviehâ. Ateena vist lâi ávus, demokraatlâš ohtsâškodde, mii nanosmij kaavpâšmáin.[8]
Klassiklii paje ääigi viestâreennâmlii maailm vuáđu ovdánij, tastko tiettust, taiđust já politiikist tuođâi vaaigutškuođij loogisâš jurdâččemvyehi. Herodotosist šoodâi historjá eeči já Hippokratesist vist talhâstiettuu eeči, já Ateena demokratia tooimâi myensterin vuossâmuid viestâreennâmláid demokratiaid.[8]
Persialâšsoođij stuárráámuuh tuáruh taištâluvvojii 480 oKr. – 479 oKr. ko Persia kunâgâs Xerxes volliittij Kreeikan eennâm- já merâjuávhuiguin. Vuosmuš tuáru juttui Thermopylai njuáskist, kost Sparta kunâgâs Leonidas teeivâi Persia suátivievâ kulmáinčuođijn spartalijn suáldáttáin já eres juávhuiguin. Kreikkaliih cogâdâttii persialijd kulmâ peeivi ovdilgo persialiih luhostuvvii karveđ kreikkalijd já sormejii juáhháá sist. Siämmáá ääigi ateenaliih suátitaampah taištâlii persialijguin Artemision njaargâ oovdâst. Kreika taampah ferttejii kiäsádâttâđ Salamis suollui Ateena kaavpug aldasijn. Persialiih poldii Ateena kaavpug, mon ubâ aalmug lâi evakuistum.[8]
Kreika-volliittem čuávdee tuáru lâi Salamis merâtuáru. Kreikkaliih taampah čaittâlii, ete toh patâreh, já fillejii návt persialijd volliittiđ. Ko persialiih talle vyejettii vajalii, te kreikkaliih paifakkist jurgâlâttii já tuššâdii persialâštaampâid. Taampâi monâttem maŋa Xerxes poolâi, ete kreikkaliih potkiiččii suu kiäinu pááikán, já nuuvt sun kiäsádâđâi Aasian. Sun kuođij kuittâg Kreeikan kenraal Mardonios, kiäm kreikkaliih vuoittii 479 oKr. Plataiai tuárust spartalii kenraal Pausanias jođáttâsâst.[8]
Ko persialij uhke lâi čahhim, te Sparta já Ateena, kyehti kievrâs staatâ já nubijdis vyestikeeči, karttii suátán 431 oKr. Taat peloponnessolâšsuáti piištij ihán 404 oKr., kuás Ateena loopâloopâst táppái Spartan.[8]
Klassiklâš paje nuuvâi Aleksander Stuárrá jämimân.
Hellenistlâš paje (323–30 oKr.)
[mute | mute käldee]Hellenistlii paje ääigi Kreika kaavpugstaatâi sajan šoddii stuárráábeh väldikodeh.[9]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Antiikáigásâš Kreikka.
Keejâ meid
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]- 1 2 3 4 Who were the ancient Greeks? BBC Bitesize. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 History of Ancient Greece: Overview of Periods and Geography ancient-greece.org. 9.9.2025. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ancient Greek civilization www.britannica.com. 29.8.2025. Čujottum 20.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ History of Greece: Bronze Age ancient-greece.org. 19.8.2025. Čujottum 21.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 History of Greece: The Dark Ages ancient-greece.org. 19.8.2025. Čujottum 21.9.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ History of Greece: Archaic Era ancient-greece.org. 1.12.2025. Čujottum 14.12.2025. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 Harris, Nathaniel: Antiikin Kreikka, s. 25–27. (History of Ancient Greece, 2000.) Jurgâlâm Veikko Ahola. Jyväskylä; Helsinki: Gummerus, 2001. ISBN 951-20-5905-3 (suomâkielân)
- 1 2 3 4 5 History of Greece: Classical Greece ancient-greece.org. 15.11.2025. Čujottum 14.12.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ History of Greece: Hellenistic Period ancient-greece.org. 6.2.2026. Čujottum 12.3.2026. (eŋgâlâskielân)