Anna Göldi
Anna Göldi teikâ Göldin (24. roovvâdmáánu 1734 Sennwald, St. Gallen kanton, Sveicci – 24. kesimáánu 1782 Glarus, Glarus kanton, Sveicci)[1] lâi sveiccilâš nissoon, kote sormejui nuáidivuođâ keežild. Sun lii majemuš nuáidin sujâttum nissoon Euroopist.[2]
Maaŋgah totkeeh keččih, et Anna Göldi jäämmim jooskâi äigipaje. Ton maŋa nuáidivuotâ ij innig lamaš merhâšittee sujâttâs Euroopist. Ulmuuh tuhhiittii kuuloold čuovviittâs jurduid. Anna paasij historján "majemužžân nuáidin". Sun lii symbol nisonijn, kiäh láá sordâšum já láá killám väldiráhtusij tiet.
Eellim
[mute | mute käldee]Anna Göldi šoodâi kievhis perrui Sennwaldist, tááláá St. Gallen kantonist, Sveeicist ive 1734.[1] Sun eelij äigin, ko nisoneh távjá sujâttuvvojii nuáidivuođâst. Anna poorgâi palvâleijen várálijn tááluin.[1] Sun uážui ucemustáá kyehti párnáá. Vuosmuš páárnáš jaamij forgâ šoddâm maŋa, já Anna uážui tast sujâttâs párnáámorheest.[3] Nubbe páárnáš šoodâi Strasbourgist,[1] já sun adelui vieres perruu tiipšon.
Maŋeláá sun varrij Glarus kantonân. Tobbeen sun poorgâi tuáhtár já tuámmár Johann Jakob Schudi táálust. Tschudi kuulâi várálii já váldálii suuhân. Forgâ peerâ naggij, et Anna lâi "káidám" mielhi, maid Tschudi nieidâ juuvâi. Nááluh ittii miälkán, já näggejui, et nieidâ joba čuulgâi ryevdispijkárijd. Maaŋgah uskuu, et tot poođij pahakkâs vuoimijn. Tuotâvuođâst tuáváást lâi máhđulávt Anna já Tschudi syeligâs koskâvuotâ, mii aaštij iššeed árvuvääldi. Tschudi sujâttij Anna, vâi sun suojâličij peggimis.
Meiddei mottoom almai, kiän nommâ lâi Ruedi Steinmüller, šoodâi faŋgâlân. Sun sujâttui Anna rikoskyeimin. Sun raahtij jiešsorme, já tot onnui vises tuođâštussân suu sujâlâšvuođâst. Forgâ Anna koijâdâlluuškuođij. Pijnedem lâi talle táválâš vyehi uážžuđ tubdâstâsâid. Anna tubdâstij, et sun lâi kiävttám pahakkâs vuoimijd, tastko toske uážui suu ettâđ maid ihenis. Sujâttâsah lahtojii nuáidivuotân, mut virgálâš tuámu keevtij sääni "mirhâttee". Tuámáreh halijdii velttiđ stuorrâ tuuškâ, tastko nuáidivááinutmeh algii leđe jo härviniih.
Jäämmim
[mute | mute käldee]Ive 1782 Glarus evaŋgellâš rääđi kulluuttij Anna sujâlâžžân. Meridui, et sun koolgâi miästájuđ miehhijn. Sun miästájui kesimáánu 13. peeivi. Taat tábáhtus lii távjá mainâšum Euroop majemužžân virgálâžžân nuáidivááinutmin. Maŋgâseh hirmástuvvii, tastko nuáidivuotâsujâttâsah annojii jo kuástán. Glarusist vaiguttij nuuvttii vala-uv ulmui palo pahakkâsân já haalu varjâliđ váldálijd suuvâid. Tastko Anne poođij eres kantonist, sun ij onnum Glarus kanton aalmugjesânin. Tondiet riehtijotteem lâi älkkee cogâdiđ.
Taat äšši laavdâi nuuvttii aavisáid. Sensuur lâi koorâs, mut tiäđuh kulgii olgos. Saksaliih já sveicciliih toimâtteijeeh, tegu Heinrich Ludwig Lehmann (1754–1828), loptejii ääši oovdân. Sij hirmástâllii, et 1700-lovo loopâst nissoon puohtui ain miästáđ nuáidivuođâ tiet, veikkâ laavah ferttejii suojâliđ mäinittemijd. Motomeh riehtijotteempevdikirjeh lijjii syeligâsah. Taid kuittâg Glarus riehtičällee Johann Melchior Kubli (1750–1835) adelij almolâšvuotân. Sun halijdij čulliđ puástuvuođâid. Jis sun ličij kavnâttâttâm, te sun ličij uážžum siämmáá kolgâmuš ko Anna.
Riehtijotteem já vuástáväldim
[mute | mute käldee]Totkeeh láá maŋeláá selvâttâm, et Anna riehtijotemist rikkojii joba ton ääigi laavah. Nuáidivuotâ ij innig lamaš virgálâš rikos. Ton lasseen olgopäikkikodálii nissoon jäämmimtuámu ij liččii kuullâm tuše Glarus jieijâs tuámustoovlin. Ášáškutteeh kuittâg näggejii, et Anna lâi kiävttám syeligâs "miirhâid". Návt sij luhostuvvii karveđ eres riävtálijd njuolgâdusâid. Tschudi lâi meddei váldálâš almai, kote poolâi skandaalstis. Sun halijdij jorgođ huámmášume Anna nobdum "pahas vuáimán". Tuámu poođij jotelávt, tastko kihheen ij tuostâm vuástálistiđ Tschudi rääđi.
Anna Göldi miästám tiet ulmuuh suttii maaŋgâin kaavpugijn. Maaŋgah škuávlejum ulmuuh onnii taam nuáidiváinuttem ibbeerdmettumin. Liijkágin piištij eenâb ko 200 ihheed ovdil ko Glarus virgeomâhááh mieđettii, et äšši lâi feilâlâš. Vala 1900-lovvoost-uv äšši kieđâvuššui mut tuše harvii, tastko puáris ohtsâškodde ij halijdâm muštâliđ sevŋis toimâidis. Esken 2000-lovo aalgâst aalgij vijđásub savâstâllâm Anna sujâttesvuođâst. Juuriist já kirječällee Walter Hauser almostitij tutkâmušâid, moh tuođâštii, et puáris tuámu lâi lavâttem. Suu mielâst virgeomâhááh halijdii jávuttuttiđ Anna. Sii mielâst Anna ij lamaš tuoivum. Sun tieđij liijkás ennuv iššeedperruu syeligâsvuođâin.
Kunneemacâttem
[mute | mute käldee]Hauser almostitmij maŋa Glarus parlament kieđâvušâi uđđâsist Anna ääši. Maaŋgah merideijeeh ettii, et moonnâm lii moonnâm, ijge tom pyevti mutteđ. Nuuvttii paijaanškuođij juurdâ, et Anna ánsášičij kunneemacâttem. Ive 2008 Glarus tuhhiittij laavâ, mast Anna Göldi jäämmimtuámu kočodui vuoigâdvuotâmorhen. Návt Anna "luovâsmittui" sujâttâsâin 226 ihheed miästám maŋa. Uuđâs laavdâi joba aalmugijkoskâsáid aavisáid. Maaŋgâs tiäduttii, et tot tábáhtui aaibâs liijkás maŋŋeed, mut tot lâi nuuvttii tehálâš symbollávt. Tot viestâdij, et tovlááh puástuvuođah puáhtojeh tuommiđ julgâlávt val onnáá peeivi-uv.
Anna Göldi -siäđus
[mute | mute käldee]Onnáá peeivi Glarus kantonist tuáimá Anna Göldi -siäđus. Tot paijeentuálá museo, mii muštâl nuáidi vááinui historjást já olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmist. Museost uážžu lasetiäđuid Anna elimist já riehtijotemist. Tobbeen suogârduvvoo meiddei, maht palo já väldi pyehtih šoddâdiđ stuorrâ puástuvuođâ. Anna Göldi äšši muštoot, et puáris oskomušâi tiet puáhtá adeliđ vuoigâdvuođâ toohâđ julmes tavoid. Tiäđuh já ávusvuotâ láá pyeremus syeji tággáár vuástá.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Anna Göldi.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c Göldi, Anna hls-dhs-dss.ch. Čujottum 9.2.2025. (italiakielân)
- ↑ Behringer, Wolfgang: Hexen – Glaube, Verfolgung, Vermarktung, s. 36 já 86. München: Beck, 1998. ISBN 3-406-41882-1.
- ↑ Gotsch, Lars: ‘Anna Göldi was like a wild horse, impossible to catch’ swissinfo.ch. 21.8.2017. Čujottum 11.2.2025. (eŋgâlâskielân)
