Anarâškielâ tihtâantologia

Anarâškielâ tihtâantologia lii Fabrizio Brecciaroli toimâttem anarâškielâg tihtâčuágáldâh, mon Anarâškielâ servi almostitij ive 2022.

Tihtâantologia tiivtâid anarâškielâ sárnooh láá čáállám maaŋgâi iivij ääigi. Jieškođe-uv čällest lii jieijâs stijlâ. Iänááš čälleid tiivtâi čäällim lii lamaš äigiájánâs. Motomeh antologian väljejum tiivtah vist láá šoddâm anarâškielâ kuursâi já čäällimpáájái ääigi. Antologiast tiivtah láá uárnejum čällei já teemai mield.

Historjá

Ive 2020 Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli čokkij já ornij anarâškielâlijd tiivtâid antologian. Sun tärhistij ortografia riävtuičäällimohjelmáin já tivoi máhđulijd kielâ- já sujâttemoppâfeeilâid. Loppâpuáđusin lii šoddâm kuulmâuáság antologia, mii siskeeld ohtsis 387 tihtâd. Ive 2022 aalgâst Anarâškielâ servi uusâi já finnij-uv ruttâdem tihtâantologia almostitmân Sämitiggeest, já nuuvt tihtâantologia almostui jo siämmáá ive loopâst.

Siskáldâs

Vuossâmuu uásist jienâst láá tagareh tihtâčälleeh, kiäh láá opâttâllâm anarâškielâ rävisolmožin teikâ kiäh láá nuorâ sárnooh, kiäh láá uásálistám kielâ iäláskitmân. Tai čällei juávhust láá maaŋgâs, kiäh pargeh anarâškieláin. Motomeh tiivtah láá jurgâlusah, moh láá jurgâlum čällee luvvijn. Paijeel pele taan uási tiivtâin iii čáállám Mariann Aikio. Tihtâantologia vuossâmuu uásist tiivtah láá uárnejum čällee mield, já čälleeh láá puustavoornigist. Ton lasseen Mariann Aikio tiivtah láá uárnejum meiddei teema mield. Mariann tiivtah láá rijjâ tiivtah, adai sun ij táválávt keevti loppâ- ige algâčuojânâsâid.

Nube uási tiivtâi čällen lii Anja Kaarret. Ihán 2008 sun vaaldij olssis eromâš proojeekt: ton ive sun meridij čäälliđ ive jyehi piäiván tiivtâ, já nuuvt sun poorgâi-uv. Anja čaalij ohtsis 366 tihtâd, tastko tiet ihe lâi kárgámihe. Paijeel peeli suu ihetiivtâin láá väljejum antologian. Motomij soojij Anja tiivtah láá juohhum vyeliteemaid. Anja čáálá ennuv ääigist, nuuvt et luánduliih vyeliteemah suu äigitivttáid láá lamaš "Ijjâ", "Iveääigih", "Loppâihe", "Mánuppajeh" já "Ohopeeivih". Anja kiävttá loppâčuojânâsâid, já suu čäällimskipárin lii maŋgii lamaš jorgoppelsänikirje. Suu stiijlân kulá sanijguin sierâdem.

Kuálmád uási čällee lii Márjá-Liisá Olthuis, kote lii čáállám tivtâidis kuhheeb ääigi siste. Tiivtah láá lamaš sust pevdiloovást, já motomeh láá lamaš luuhâmnáál suu Tejâblogist. Márjá-Liisá čáálá el. eeppisijd tiivtâid, tego tihtâ "Kuorgâ lyemelokke". Tágáreh tiivtah láá maŋgii faabeleh, main láá ennuv personifikaatioh, ađai elleeh väldih ulmuu roolâ.