Ainuh
Ainuh láá algâaalmug, mii historjálávt láá aassâm iänááš Jaapaan tavesuolluin tego Hokkaidōst já mottoom verd meiddei Sahalin suolluu maadâuásist já Kuriilij suolluin Ruošâ peln. Onnáá peeivi ainuh iä lah innig ennuv.[1]
Historjá
[mute | mute käldee]Ainuh láá tiettum aainâs-uv 1400-lovvoost ovdâskulij. Sii historjást láá maaŋgah tuáruh sii jieijâs já jaapaanlij vuástá, ko jaapaanliih lavdii ain taveláá. Ainukulttuur kuávdás, Ezochi suálui, šoodâi Jaapaan uássin ive 1869, já tastmaŋa tot kuččui nommân Hokkaidō. Ainuh karttii šoddâđ jaapaanlâžžân. Sij monâttii enâmijdis sehe vuoigâdvuođâidis kuálástiđ luosâid já miäcástiđ kavrâsijd.[2]
Ive 1875 Sahalin suolluu já Kuriilij suollui ainuh päggejuvvojii varriđ meddâl Jaapaan já Ruošâ koskâsii sopâmuš tiet. Maaŋgah värrejeijeeh jammii tavdáid.[2]
Ainukielâ
[mute | mute käldee]Ive 1870 suulân 15 000 olmožid sarnuu ainukielâ. Ive 1917 áárvu mield sárnooh lijjii tuše 350, já meeri lii ain kiäppánâm tast. UNESCO listoost ainukielâ lii "kriittisávt uhkevuálásâš". Puáris paddiimeh láá kuittâg ennuv.[3]
Majemui aaigij ainukulttuur já ainukielâ láá pajanâm oppeet. Ive 2019 Jaapaan lavâlávt tubdâstij ainuid algâaalmugin.[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Ainuh.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Valkeapolku, Valtteri: Tahojiermi sáttá išediđ ainu-algâaalmug kielâiäláskitmist anarasaavis.fi. 11.7.2025. Čujottum 11.7.2025.
- 1 2 Ainu people: History and Culture ff-ainu.or.jp. Čujottum 11.7.2025. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 Can AI speak the language Japan tried to kill? www.bbc.com. 26.6.2025. Čujottum 11.7.2025. (eŋgâlâskielân)