Kuovâmáánu 15.
Olgoldâshäämi
(Stivrejum siijđost 15. kuovâmáánu)
Kuovâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 46. peivi. Ive loopân láá 319 peivid (kárgámive 320 peivid).
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Sibi
- syemmilâš kalender: Sipi, Sippo
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 2021 – Nigerialâš Ngozi Okonjo-Iweala väljejui Maailm kävppiservi WTO saavâjođetteijen.
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1564 – Galileo Galilei, italialâš filosof, täsnitiettee, matematikkár já fysikkár (j. 1642)[1]
- 1777 – Giambattista Rodio, italialâš politikkár (j. 1806)[2]
- 1861 – Charles Édouard Guillaume, ive 1920 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim sveiccilâš fysikkár (j. 1938)[3]
- 1931 – Maxine Singer, ovtâstumstaatâlâš molekyylbiolog já biokemist (j. 2024)[4]
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 956 – Su Yugui, kiinalâš kansler (š. 895)[5]
- 1204 – Sinjong, Goryeo kunâgâs iivij 1197–1204 (Korea) (š. 1144)
- 1959 – Owen Willans Richardson, ive 1928 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár (š. 1879)[6]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kuovâmáánu 15..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Galileo | Biography, Discoveries, Inventions, & Facts | Britannica www.britannica.com. Čujottum 15.6.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ RODIO, Giambattista, marchese in "Enciclopedia Italiana" www.treccani.it. Čujottum 5.7.2022. (italiakielân)
- ↑ Charles Edouard Guillaume nobelprize.org. Čujottum 1.5.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Gellene, Denise: Maxine Singer, Guiding Force at the Dawn of Biotechnology, Dies at 93 New York Times. 10.7.2024. Vyerkkejum 10.7.2024. Čujottum 14.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Old History of the Five Dynasties, vol. 127 zh.wikisource.org. Čujottum 3.12.2022. (kiinakielân)
- ↑ Owen Willans Richardson nobelprize.org. Čujottum 1.5.2025. (eŋgâlâskielân)